1970 aasta käsikirjalisest luulekogust
Unetuist öödest
kasvab nukrusepuu
kasvab elupuu
Kõigeks saada enam ei suuda
enam laste hääli ei kuule
niiduhein on kasvanud täis
üksikuks üksikuks langeb hääli
langeb hääli ja heinapepri
talveteele ja küünini
Jah ma tulen
püüan olla
silmi mõista ja hämarust
kuigi kõigeks ei suuda saada
talveheina on kõrvades
Puu on nii suur ja jäme
kõrgub taevast saadik.
Lehetäid ja lepatriinud
sipelgate voorid
karjamaale, karjamaale
kõik see aina voorib.
Puul on lehed laiad,
viljad, ebaviljad.
Kui te tulite mind silitama
magusate pilkudega
roosa-leebete sõnadega
siis mu silmades oli metsikust
siis seisin nagu sammas
mu ihu värises
kananahka läksid käsivareed
teie lastel olid
lipsukesed ja baretikesed
ja sulgedega kübarakesed
nad ei osanud õieti kivegi pilduda
Lapake tänavail raamatud lahti
Bensiin ja tõrvikud tooge!
Süüdake!
Süüdake!
Süütamislaul on see
Süüdake
et pärast oma magamistubades
rahulikult naisi kallistada
Kes hoiab veel
me silmad käed
selle rahva usust
mis MOOLOKILE
me lapsed tahab heita?
Silmad on
puruks lastud
on vesi
verest soe
ja vaatame
vastu ja vastu
millal kõlab
viimane kell.
Aga viimane niipea
ei tule...
ainult külmased
nelgid katavad rindu.
Surmavestja
ootan Sind paljana
silmad vastu märklauda.
Anna mulle midagi
mille pärast surra.
Varesemeri,
varesemeri kõditab nii kukalt.
Kuused lume vahel
lumi hämaruse vahel
kelle vahel on põdrad
läbi talvise võseriku jooksmas
kuuskede vahele
lume vahele
Kelle vahele sa lõid põdrad
need kaks
läbi võseriku jooksmas
Kalmistu on lume lina all
lumelilled ristimustri all
mina olen siin
olen siin
lumelina all
ristimustri all
kuni tuled õhtu valguses
ristimustris lumelina alguses
lumelilled tõstad rinnalt
Altaril sütivad varsti tuled
kogudus küünlad
sõime juurde kannab.
Preestri silmad
hea inimese silmad
puudutavad Su varbaid
lapse jalgu
näen tolmusel teel
jooksmas külavahel
teiste poistega
Täna õhtul
unenägu on mu ümber
Aknast külmast
talve valgus
silmad sinisesse kastab
ning võõras veel ei ole
palve mida sosistad
sest su hääl
on kõige pehmem
kõigist häältest mu tänaval
Oo
mis pean ma tegema
oma sõprade pärast
oma vendade pärast
kas ma võin end usaldada
Su kätte
seisma kurjuse vastu
viha vastu meis endis
ma olen ju samasugune
nagu kõik
nagu mu sõbrad
mu vennad
vastu pimedust pandud seisma
LUULETUSED
Paastukuu 1970
Pärnu
Viimased uudised
| 15. detsember | Igaviku müksud |
| 13. detsember | Vitsaga või vitsata? |
| 12. detsember | Lugu puldankotist |
Arhiiv |  RSS |