Koostatud Tähti Rahkemaa poolt

Minu emapoolne vanaisa oli Juhan ja vanaema Miina.

Neil oli kaks tütart, meie ema Selma ja Ida.

Ema Selma kommentaarid kirja pandud Marje Pihlaku poolt.

Viiu isa Pärt Õunapuu (Õispuu) hakkas hanesulega piiblit ümber kirjutama. Minu (Selma) isa mäletab veel neid pakse lehti, mida oli päris mitu, kuhu oli piibel kirjutatud. Pärt oskas ainukesena külas ka kella parandada. Külakelli parandas. Vallasekretär Maripuu (Pärt oli ka tema emapoolne vanaisa) ütles, et muist rattaid jäid järele, aga kellad ikka käisid. Pärt jäi noorelt leseks ja võttis uue naise. Viiul oli võõrasema. Ta ei nurisenud võõrasema üle. Vanas surnuaias oli Viiu ema haud. Selma käis vanaema (Viiuga) seal ja vanaema näitas, et see on minu ema haud.

Viiu lapsepõlves oli see lugu. Nendel oli suur vaskpada. Nüüd see vaskpada varastati ära. Sandla ja Tõlluste mõisad kõrvu, lahed vahel. Üks vaiadest sild oli üle tehtud. Seal suur lai heinamaa nagu kadrioru park. Lahe ääres üksikud kivid. Seal olnud vaeste inimeste majad. Mõisnik ajas inimesed ära. Randvahid tuegrid tulid. Vanaisa isa (võibolla vanaema? isa) läks Sõrve nõia juurde. Seal olid kuulsad nõiad. Nõid tegi oma vigurid ära. Vaatas vee pealt. Ühel pühapäeva hommikul söövad laua taga (renni taga, nagu vanaema ütles). Näevad aknast, et üks hall väike vanamees tuli ja suur pada seljas. Tõi paja paargu (sauna kütmise eesruum) tagasi, kust oli ära viidud.

Peeter ja Viiu töötasid üles, et said osta Kopeldi talu. Külakooli peeti selles majas. Peetril ja Viiul oli 4 last:

1. Mihkel (1877-1959)

2. Liisu  abielus Raes.

3. Juhan 1885 - 1968

4. Anton 1888 - 1906 ? suri sõjaväes Riias

Tõlluste mõisas oli väga hea virtin, keda vanaema (Viiu) veel hauapõhja õnnistas. Virtin ütles vanaemale: "Kui Sa koju lähed, vaata sinna põhukuhja alla. ma panen Sulle sinna midagi. Vahel vanaema leidis sealt hulga klimpe või midagi muud, mis mõisa laualt üle jäänud ja viis koju lastele. Vana Peeter sõi mõisas kõhu täis ega teadnud, kuidas tema lastega hakkama sai.

Liisu ja Juhan puuduvad pildilt.

Onu Mihkel oli Juhani vanem vend (1877-1959). Seadus oli nii, et esimene poeg päris talu. Mihkel päris Kopeldi talu. Tal oli väga ilus pruut. Onu Mihkel võeti I. Ilmasõtta. Pruut abiellus. "Ega lootust või kaotada!" ütles onu Mihkel. Mees suri noorelt ära. Miina, kes oli lesk ja kellel oli 1 tütar (Helgi ema), oli pärit Kangrult. Tema isa oli mõisa kangur. Põllumaad oli vähe. Pisike aed. Vabatiku koht. 1 köök + 1 tuba. Mihkel ehitas 1 toa juurde. Naise vanemad ei tahtnud, et tütar talusse jääks ja naine ei tahtnud talu pidada. Onu Mihkel müüs Kopeldi talu Mäe Emmi isale 3000 vene kuldrubla eest. Pani raha panka. Sõja ajal pank viidi ära Venemaale. Keegi ei näinud enam seda raha. Ei olnud enam kippu-ega kõppu kuulda. Vanaema (Viiu) nuttis oma Kopeldit taga. Kui Mihkel jäi vanaks ja oli juba lesk, võtsid Matsid ta koha ära Vilma melele, kes tuli Koplimäelt. Onu Mihkel oli Püha kiriku kellamees kaua aega. Tal oli 1 poeg, kes langes Veliki Luki all.

Mihkel Rahnel 

1877-1959

Eluaegne Püha kiriku kellamees.

Pildi taha on kirjutatud:

Mihkli poeg Harri  Artur?

Langes Veliki Luki all.

Juhan Rahneli õe Liisu kiri oma vennale Antonile

15. juunil 1914 a.

A.Rahnel

Pskovskaja ul.

Nr 5 kv. 18

St. Peterburg

Juhan Rahneli õde Liisu mees, poeg Voldemar ja meheõde.

Liisu mehe matus.

Juhan ja Liisu

Küla vahel oli Kihelkonna kool, mille Juhan lõpetas. 6 klassi oligi seda kooli. Siin oli v. Mihkli (kurtummade õpetaja) juures korteris ja Mihkel õpetas talle viiulimängu.

Minu isa Juhan oli ümbruskonna targem pea. Vanadel puuristidel vanad tähed kõik Juhani sisse lõigatud. tegi plekk-katuseid, suuri plekist vanne piimatööstusele. Oma lastele tegi nahast saapad jalga. 

Tagaküljel: Juhan Rahnel Venemaal (puutöökojas) sõjaväes olles.

Oli noorelt aedniku juures kärneriks olnud. Ilus õu oli. Isa tehtud lillepeenrad (ringi, viisnurga ja U kujuline) Oma maja uksed-aknad tegi ise. Käis külas pildistamas (ka Selma käis kaasas). Oli ka vallavanema abi. Oli ka Tallinnas Liigandi vabrikus tööl ja õppis plekitööd. 

Meie isa Juhan võttis ka naise, vaese naise. 

                 Pildistatud abiellumise puhul 12.04.1909.a. Püha Ev.L.Kirik

Juhan ostis küla keskelt Jaagupi vabadiku koha, kui abiellus, kus oma Miinaga elama minna. 

                             Jaagupi maja. - Selma ja Ida sünnikodu.

Viiu (vana emm) tuli Juhani juurde elama ja kasvatas Selmat ja Idat.  Oli paks. Kulp oli tema käes. Vana emm - väga heasüdamlik, armastas loodust ja lilli. Kõik aknapealsed olid topse täis lilledega. Ta oli noorelt ilus minimene, ilu meelega.

                           Vana emm - Viiu - Juhan Rahneli ema.

Tegi ka Selmale sukavarda lokid. "Mis see on, et lapsel juuksed nagu traadid?" Tegi sukavarda soojaks ja lapsele lokid. Oli algul registreerimata priilaste hulgas, hiljem Püha kirikus. Õp. Haameri ajal tuli tagasi.

vana emm, kuldsete kätega. Kui palju ta inimesi masseeris. Käis ka külas ämmaemandaks: Pani sõrme suu peale ja väga mõnusalt jutustas. Tal olid nii pehmed käed. Ainult raputas vihta lastele selja peale. Oma ema lõi pats-pats.

Viiu oli 79 aastane kui suri. 1 kuu oli haige. Soo pool küljes maetud koos Peetriga.

Juhan pannud kiriku katusele kupli ja risti üles. Õp. Haamer öelnud: "Juhan, mul on kade meel, et ühel asunikul nii ilus õu on."

Oli 83 aastane kui suri. Surma põhjus on surmatunnistusel krooniline interstitsiaalne kopsupõletik. Mattis õp. Jaak-Ivari Salumäe Püha kalmistule 9. märtsil 1968.a.. 

NB! Olin ka ise sellel matusel. Tusikas nii paksult lumelobjakat, et vahepeal ei olnud ei õpetajat ega rahvastki näha.

Oli aega teenimas telefonisides Riias. Riia haiglas suri. 3 paelussi sees. 23 aastane oli, kui suri. Olen ainukene, kes seal haual on käinud, kuid enam pole seda surnuaeda. Anton oli Kuressaare puutöökooli lõpetanud. Kinkis mulle tumesinise siidist hüppenööri. Joonistamise and on isa liinist. Antoni puukast Jaagupi pööningul, joonistused sees.

Ema (Viiu) nägi unes: noor kuu, Antoni nägu, ja ütles talle: "Ära mind nuta, nuta parem iseenda pärast." Riiast tuli kiri, et on surnud, Musta äärisega ümbrik ja teade musta ümbrisega paberil. Vana emm väga nuttis teda.

Viiu tahtis oma pojale (Antonile) Riiga kirjutada, aga ta ise oli kirjaoskamatu. Mõistis ainult oma nime kirjutada. Lugeda oskas. Mina (Selma) olin 5 aastane. Istusin vanaema süles ja vanaema ütles ette, mina kirjutasin. Mäletan, et olid viltu joonega paberitükid. Trükitähti ei õpetatud sel ajal. Ikka kirjatähtedega. S-id olid pikad. Ei mäleta enam, mida kirjutas. Vanaema ei tahtnud kõike oma miniale ütelda, mida tahtis kirjutada. Ikka tervisi saatis ja mõned sõnad.

Koolimaja oli meie maja kõrval. Seal õppisin. Kooliõpetajal oli minu vanune tütar. Olime tunnis vaikselt. Nägime, mida tunnis tehti. Olime 4-5 aastased. Ema tegi mulle pakkimispaberist vihiku. Õmbles niidiga kokku. Siis ma tegin paari õhtuga selle pulki täis nagu koolis olin näinud.

Peeter suri, kui minu ema kandis mind (1911). Ta on soo pool küljes maetud ühel platsil koos Viiuga.

Juhan Rahneli isa Peetri matusepilt. Miina ootab esimest last Selmat 1911. aastal.

Oli väga puhas inimene. Laupäeva hommikul pani teki õue maha ja võttis suure piibli kaasa. Tööd ei teinud. Luges. Oli aventist. Reede õhtul päikeseloojangust hakkas püha kuni laup. õhtu päikeseloojanguni. Oli haige. "Täna ma lähen koju!" ütles hommikul ja päeval suri. Oli siis 63 aastane. Käis Kudjapäe mõisas tööl. Nädalaks keetis pudru ette. Lapsed kasvasid väga vaeselt. 7 last.

Mihklil oli renditalu. Jõi palju. Ei saanud talu ära osta. Suri Haeska vanadekodus. Miina vanemad on maetud surnuaia tee äärde. Nii suur lumi oli, et ei leitud üles teist hauda.

lapsed

1. Miina Rahnel (1885 -1955) -Selma 1911

                                              - Ida 1914

2. Marie Schlosmann (Salumäe) 1. Aksel kasulaps Erika Salumäe

                                                    2. Eha Hango Tartus

3. Juuli Vakermann - lapsi ei olnud . Elas Märjamaal.

4. Ida Kuuder - vallaslaps Anton - suri 6. a. kõhutõppe.

5. Roosi Muna (1898 -1973)  1. Ain Tartus

                                             2. Rein

6. Otto Puusepp                   1. Erich

                                             2. Armida

Otto oli meremees. Töötas Tallinna sadamas. Läksid purjepaati päästma. See läks ümber. Uppus keskeas.

7. Alma (3.10.1900 - 3.05. 1984) lapsi ei olnud. Maetud  Pärnu Metsakalmistule.

Miina suri 69 aastaselt (18.08.1955) rinnavähki. Jäi 2 kuud puudu 70-st. Käis Valklas külas 1 korra. Õpetas meile laulu "Ma olen võõras, elan võõral maal. Mu kodu on seal taevas üleval." 

                                          Juhan ja Miina Rahnel

                                    1. tütar Selma süles (s.11.05.1911)

Foto tagaküljelt võib lugeda:

                                                    Isa, ema ja Itiga laadal

Elulookirjeldus                                          

Mina Rahnel, Ida Juhani t. olen sündinud 10. veebruaril 1914 a. Saaremaal, Pihtla vallas, Kiriku külas töölisperekonnas. Alghariduse omasin Püha algkoolis, mille VI klassi lõpetasin 1928 a. Peale kooli lõpetamist töötasin vanemate majapidamises, kuna kodanliku eesti maareformiga said nad enda talu, suurusega 10 ha. 1934/35 õppeaasta õppisin Virumaa Rahvaülikoolis, mille lõpetamise järele siirdusin tagasi vanemate majapidamisse. 1940 a. oktoobri kuust kuni 1941 a. okupeerimiseni töötasin Pihtla raamatukogu juhatajana ja hiljem vanemate talus. 1943 a kuni 1944 a. Eesti vabastamiseni töötasin Pihtla vallavalitsuses kantseleiametnikuna.

1944 a. oktoobri kuust kuni 1950 a. 15. oktoobrini töötasin Pihtla valla TSN Täitevkomitee asjaaja töökohal. Sellest ajast 1. aasta viibisin tervislikul põhjusel koduravil. 

Perekonnaseis vallaline. Kohtu poolt karistamata. Vanemad töötavad kolhoos Õhisjõudis.

Pihtlas, 31. okt. 1950.a.  I.Rahnel

Armilda ja Erichi isa

Armas õde

Tervitan sind ja Sinu pere abikaasad ja lapsi. Olen perega Inglismaal tervis on ka vilets ei tea kas nään enam eestimaad. Saadan omma pildi teile mälestuseks. See ei ole küll suurem asi ja saadan ühe naila raha see on tuhat kahesasada 1800 marka. Kui kätte saad siis vasta. tahtsin küll pikemalt kirjuta aga ei lähe see kirjatöö käsi ei kuula sõna . Südamest tervist teile kõigile. Sinu vend Otto.

5.VII 25

Otto oli meremees. Töötas Tallinna sadamas. Läksid purjekat päästma. See läks ümber. Uppus keseas. Lapsed poeg Erich ja tütar Armilda.

Erichul ja Armildal järeltulijaid ei ole.

Miina ja Alma

Erika Salumäe kasuvanemad

Tervisi kallid sugulased!

Mu jalg pole palju Tartumaalt välja saanud kuni Tallinnani, aga kaugemale annab tulla ja mineval aastal olid nõnda kiired tööd, ei ei saanud puhkust kättegi. Eha on ikka sulge krõbistanud, kuid mina jõuan kirjutamisele siis,kui midagi on juhtunud või tähtsat toimetada. Siis annan alandlikult teada, et lähen naisemeeste poole "üle" ja palun võimaluse korral 16. mail jõuda Elvasse ( umbes 30 km Tartust lõunapoole) kus me väga ootame.

Seniks palju tervisi ja õnnelikku reisi. Aksel ja Ruth

Arno sõidab ka.

Tallinnas, 6. mail 1948.

21. juuni 1964 a.

Soovin teile häid Pühi oma pildika ja soovin teil kõige paremat hääd. Mina elan vana moodi siin kus ma ikka elan Märjamaa ja Haimre vahel. Teine kord kirjutan rohkem. Sinu õde Juuli poold.

 4.tädi Ida Kuuder                                               5. tädi Roosi Muna

1. poeg Anton (vallaslaps)

suri 6 a-lt kõhutõppe

Lapsi ei olnud. Maetud Pärnu Metsakalmistule.