Albert Tammo elulugu

Albert Tammo elulugu

Sugupuu

Mihkel Tammo ja Maria Sauli järeltulijad





Albert Tammo ja Selma Rahneli järeltulijad


Albert Tammo sündis 10. oktoobril 1904.a. Hiiumaal Emmastes Tärkma külas kapten Mihkel Tammo ja tema naise Maria kolmanda lapsena. Algahariduse sai Albert Emmastes. Juba 11 aastasena tuli hakata laevas sõitma. Kuus aastat möödusid alul tekipoisina ja siis madrusena Läänemerd kündes. 1922 a. 17 aastaselt sai Albert Hiiumaal Harju külas Ulja talus usklikuks. Samal õhtul võttis Jeesuse oma ellu vastu ka hiljem teoloogi ja kirjanikuna tuntuks  saanud Evald Mänd. Albert Tammo sõnul oli 1920-ndatel aastate alguses usuline ärkamine Harjul võimas. Ärkamine tõi usule 300 inimest, kellest kogudusega ühines üle 150-ne. Armastus Jumala vastu peegeldus külas kõigil elualadel. Nagu teisedki koguduse noored sai Albertist laulukoori liige.

Alberti esilagseks kavatsuseks oli minna Tallinna Merekooli edasi õppima. Ta läkski dokumente sisse viima aga just eelmisel päeval oli arv täis saanud. Nii tuli minna sõjaväkke sundaega teenima. Vahepeal ostis isa Saaremaale 43 hektarilise talu. Maad olid suured ja kivised. Isa suri ootamatult 1929 aastal aidates vabadiku naisel heinu tuua libises, mille tagajärjel tekkis soolte keerd. Surm oli lõikuslaual. Peres oli sel ajal viis alaealist last, kõige noorem neist oli viis kuud vana. Albert oli saamas 25 aastaseks. Talul asus 150 000 Eesti Sendi suurune võlg. Hooned olid puruvanad. Nüüdsest pidi Albert talu majapidamise üle võtma. Kui tuli esimene võla tähtaeg võitles ta üle nelja tunni palves Jumala ees. Lõpuks tuli vastus: "Ma tahan Sind aidata!" Jumala abiga saidki talu võlad makstud. Kesistele sissetulekutele lisasid oma osa vend Gottfried, kes sõitis laevas ja õde Lilli, kes sai Kaarmale kooliõpetajaks. Talule ehitati uus elumaja, millele hiljem ehitati otsa palvela osa. Ehitati karjalaudad ja muretseti vajalikud loomad. Nii möödus kümme aastat. Albertist kujunes Kaarma Baptistikoguduse osakonna juhataja Sagaristes. Siin koondus neljakümne liikmeline usklike grupp. Kavatseti ehitada uus palvela. Rahagi sai kogutud, kuid sõja tõttu jäi see teostamata. A.Tammost kujunes Saaremaal armastatud evangeeliumi kuulutaja.

Ühel päeval sõitis tolleaegne liidu juht vend J.Lipstok koos oma sekretäriga külla. Albert oli just parajasti heinamaal niitmas. Külalisedki proovisid vikatit. Kaks nädalat hiljem 1935 aastal tuli Tallinna Allika koguduse kutse tulla koguduse kutsetööliseks. Vend Albert Tammo võttis selle kutse vastu. Kutsetöölise ülesandeks oli reisida ja jutlustada koguduse osakondades. Seda tööd tegi ta 1938 aastani. Vend O.Tärk soovitas tulla Usuteaduslikku Seminari vabakuulajaks. Nelja aastane õppetöö seminaris andis tollajal vaimuliku kutse ja keskhariduse. Seminari seekordne lend oli jõudnud just neljandasse aastasse. Nii algaski A.Tammo oma õpinguid koos neljanda kursusega. Ta tegi kõik eksamid koos teistega usuteaduslikes ainetes. Järgmisel aastal alustas ta õpinguid koos esimese lennuga. See kestis kolm aastat. Kuna neljas kursus oli juba varem lõpetatud, siis anti Albertile 1940 a. välja seminari täieliku kursuse lõpetamise diplom. Samal aastal lõpetas seminar seoses poliitiliste muudatustega meie maal oma töö.

1938 aastal oli Albert Tammo 34 aasta vanuselt abiellunud Selma Rahneliga. Neil sündis kaheksa last, seitse tütart ja üks poeg. Kõige vanem tütar Anne suri kahekümne aastaselt. Elu andis Albertile kõik suure pere õnnistused ja mured kahekordselt - esmalt isa pere ja siis oma pere näol.

1. juulil 1940 aastal valiti A.Tammo Rummu-Valkla Baptisti Koguduse jutlustajaks, kus oli sellajal 245 liiget. Seal teenis ta kogudust üheksateist ja pool aastat. Albert Tammo on ise nende aastate kohta öelnud: "Siis õppisin ellu rakendama Piibli tõdesid  ja tunnetasin, et töö Jumala riigis ei ole tühine. Sõda ja sellele järgnenud sündmused ei jätnud puudutamata ka koguduse liikmete elu. Ka ma ise asusin koguduse töö kõrval tööle kolhoosis ehitustöölisena."

1959 aasta sügisel kutsuti A.Tammo Pärnu Immaanueli Koguduse teenistusse. Prebüüteriks õnnistati ta siin 1960 a. jaanuari alguses. Perekond järgnes 1960 aasta juuni kuus. Pärnu usklikkogudused olid 1953 a. valitsuse korraldusel ühte liidetud Henno tänava palvelasse. Ühendatud kogudus ei leidnud oma hulgast sobivat koguduse vanemat, kel oleks üldine poolehoid. Albert Tammo ülesandeks kujunes ühtse vaimuliku pere loomine. Ta ise ütles selle kohta: "Sain Jumalalt palves selguse, et koguduse liitmine üheks vaimulikuks pereks peab toimuma mööda alanduse ja armastuse teed. Seda teed ma ka Jumala abiga kasutasin ja töötasin koguduse vanemana seitseteist aastat."

Suure pere kasvatamise kohta ütles Albert Tammo: "Kodune laste kasvatamine oli peamiselt abikaasa õlgadel. Mina püüdsin ainult isikliku ausa eluga ja palvetega neid kaasa kutsuda Kristust järgima." Kõik lapsed saidki päästetud ja töötavad Jumala riigis kaasa. 

1976 aastal jäi A.Tammo pensionile. Ta oli Jumala riigis ustav, kindlameelne ja usujulge tööline. Pensionieaski jätkas ta aktiivselt koguduse töös kaasaaitamist. Ta astus väsimatult sõnas ja palves üles, et teenida Jumala rahvast. Ta oli tõeline palveinimene. Vanaduse saabudes kui uneaeg jäi lühemaks kasutas ta ärkveloleku aega palveks. Ta on öelnud: "Oma palvetes läbin terve maailma. Nimetaksin mõned valdkonnad: minu perekond ja omaksed, koguduse liikmed ja nende perekonnad; kõik eesti vendluse kogudused ning Jumala riigi töö liidu ulatuses, riikide valitsused. .... Euroopa riigid ja valitsused, eriti Iisrael; USA valitsus ja president Bush. Et rahu püsiks ja evangeelium leviks üle maailma." 85. juubelisünnipäeval esitatud küsimusele: Kas tal on anda mõnda suunist koguduse vaimuliku elu täiustamiseks tulevikus, vastas A.Tammo: "Jätkake tööd piibli alusel alanduse ja armastuse vaimus, kasutades avanenud töövõimalusi jumaliku tarkusega."

Igaviku kutse saabus 1990 aasta 2 märtsil.

Kasutatud A.Tammo enda märkmeid

ja G.Sihi poolt 85. juubelil tehtud intervjuud.

Isa luuletus

Juba noorusest Sind tunnen,

Juba noorusest armastan Sind;

Juba noorusest jälgin Su rada,

Sina kinnitad, aitad ja suunad mind!

Sina oled mu südame armsaim ...

Minu ideaal, sõber ja vend.

Toetad, kinnitad, aitad ja kannad,

Silud vigu ja pühitsed mind.

Varsti jätan ma kaduvusraja,

Jätan mure ja võitlustemaa;

Jätan kõik selle, mida mul andsid,

Jätan lapsed ja omaksed siin maal.

Igatsen tulla siit valguse linna,

Isamaale, kus pühad kõik ees!

Soovin igavest jääda ma sinna

Kuhu ei viletsus, patt ei saa!

Isa uuestisünni elamus

Elasin ümbruses, kus oli usklikke ja evangeeliumi kuulutamise koosolekuid. Ehki olin nendest osavõtnud ajaviidet otsivate noormeestega, oli Jumal siiski rääkinud neis minu vastu. Peale selle omasin uskliku ema. 17. eluaastal haaras mind eriline sisemine rahutus, mis sundis mind juurdlema elumõtte, Jumala ja igaviku - küsimuse üle. Otsisin vastust küsimusele, kas piibel, - juhul kui Jumal olemas on, on Tema ilmutatud tahtmine inimestele. Sisemine rahuldamatus ja otsing aina kasvasid. Ühel öösel, peale viibimist tantsuga lõppenud näidendil, tundsin sisemise rahutuse kasvanud olevat väljakannatamatuks. Tundsin, et elu ilma selguseta eelpoolmaintud  küsimustes on mõtetu. Otsustasin paluda põlvedel Jumalat, et Ta, kui Ta on olemas, ennast mulle ilmutaks sellega, et mind kohutavast sisemisest rahutusest vabastab. Lühikesel põlvedel viibimise järele kadus rahutus ja kahtluste piin, asendudes seletamatu rahu ja hääolu tundega. Olin nüüd veendunud piibli Jumala olemasolus ja tegin otsuse saada Tema teenriks. Järgnevail päevil püüdsin loobuda kõigist, mida tundsin ebakõlas Jumala tahtega. 2. nädala pärast läksin läbi lumetuisu 5. km. kaugusel peetavasse äratuskoosolekusse. Sõna leidis valmistatud pinna minu südames - valmis oli otsus vabastada end viimasest takistusest - inimeste kartusest. Kui kutsuti välja astuma eestpalve soovijaid, olin esimesi läbi rahvahulga ette astuma. Kummardudes otsustasin enne mitte tõusta, kui olen omanud uuestisünnielamuse. Pika sisemise palvevõitluse järele, just siis, kui lootus ähvardas kustuda, avanes mu arusaamises fakt, et Kristuse surma läbi ristil on mu üleastumised lepitatud ja andestatud. Südant ja tervet olemist täitis imelik rõõm, rahu ja tänutunne. Varem teadvuses olnud fakt oli muutunud elamuseks. Tõustes avaldasin oma elamuse teistele. Rahva hulgast lähenes üks endisi sõpru hüüdega: "Albert, mis sinuga on juhtunud, oled sina ka läinud hulluks!" Tunnistasin temalegi. Nüüd aga tundsin korraga, et rõõm ja tänutunne olid aihtunud hingest. Kahtlus üleelatu tõepärasuses täitis hinge. Olin ahastuses. Põgenesin õue, kus külmas lumes ja tuules kummardusin talu põhukuhja ääres, otsides üksinduses kaotatud sisemist kindlust. Keegi usklikest noormehist oli mind järginud ja kummardus korraga minu kõrval.  Palvetasime üheskoos, kuni uuesti täitis ülevoolav rahu, rõõm ja sõnulkirjeldamatu heaolu südant ning piiritu tänutunne Jumala vastu. Tõustes tundsin, et olin uueks inimeseks saanud.

See rahu ja rõõm kestsid täie väega C 3 kuud. Tunnistasin ka kohe vanematele.



Klarissa Medri (Tammo) ja Osvald Medri järeltulijad


Hermine Kodu Tammo ja Gustav Rudolf Koidu järeltulijad:


Gustav Rudolf Koit sünd. 18 Jun 1909, abiellus 4 Apr 1937, Saaremaa, Valjala, Hermine Tammo, sünd. 20 May 1913, Hiiumaa, Emmaste, Tärkma, (tütar isikule Mihkel Tammo ja Maria ?) suri 30 Sep 2002, Kuressaare haigla, maetud: 5 Oct 2002, Saaremaa, Valjala kalmistu.  Gustav suri 7 Jan 1995, Kuressaare haigla, maetud: 13 Jan 1995, Saaremaa, Valjala kalmistu.  Vana kalendri järgi sündinud 05.06.1909, ristitud 21.06.1909.

I.    Taimi Koit sünd. 8 Sep 1938, Kuressaare linn, abiellus 24 Nov 1962, Heino Palu, sünd. 26 Nov 1937, Saaremaa, Muhu vald, Kallaste.

A.    Andres Palu sünd. 17 Jan 1964, Tallinn, abiellus 19 May 1989, Tallinn, Kadri Pill, sünd. 13 Apr 1966, Pärnu.

            1.    Mihkel Palu sünd. 15 Oct 1989, Tallinn.

            2.    Markus Palu sünd. 12 Apr 1992, Tallinn.

            3.    Andrus Palu sünd. 25 Mar 2000, Tallinn.

B.    Indrek Palu sünd. 26 Aug 1972, Tallinn, abiellus 5 Nov 2004, Tallinn, Riina Süvalep, sünd. 21 Feb 1977, (tütar isikule Kulno Süvalep ja Regina Tõško).

            1.    Kristiina Marie Palu sünd. 28 Mar 2005.

II.   Veljo Koit sünd. 11 May 1941, Saaremaa, Valjala vald, Tõnija, abiellus 28 Aug 1967, Kingissepa, Reet Tamm, sünd. 27 Mar 1941. 

A.    Anu Koit sünd. 14 Feb 1968, abiellus 7 Jun 1991, Ants Anja, sünd. 2 Feb 1965.

            1.    Triinu Anja sünd. 3 Aug 1993.

            2.    Johannes Martin Anja sünd. 12 Oct 1998.

B.    Ain Koit sünd. 15 Jan 1970, abiellus 2 Jul 2004, Maret Suviste, sünd. 10 Jun 1972.

            1.    Tristan Laur Koit sünd. 6 Mar 2005.

            2.    Johanna Koit sünd. 26 Aug 2007.

C.    Ando Koit sünd. 6 Jan 1972, abiellus 29 Dec 1993, Katrin Saun, sünd. 21 Jul 1972.

            1.    Arti Koit sünd. 5 May 1994.

            2.    Anette Koit sünd. 8 Dec 1999.

            3.    Lisete Koit sünd. 19 Feb 2008.

III.  Endu Koit sünd. 15 Feb 1943, Saaremaa, Valjala vald, abiellus 23 Jun 1970, Kuressaare, Urve Lilp, sünd. 25 Apr 1944, Kuressaare vald, Lilbi küla.

A.    Riina Koit sünd. 27 Apr 1967, Kuressaare, abiellus 22 Dec 1989, Kuressaare, Valmar Sink, sünd. 5 Apr 1968, Kuressaare.

            1.    Josefina-Marii Sink sünd. 19 Jul 1996.

            2.    Sarah-Emilia Sink sünd. 24 Jan 2005.

B.    Toivo Koit sünd. 27 Feb 1971, Kuressaare, abiellus 7 Jul 1995, Kuressaare, Anneli Tuulik, sünd. 13 Jan 1971, Kuressaare.

            1.    Kätlin Koit sünd. 8 Dec 1993, Kuressaare.

      C.    Priit Koit sünd. 12 Feb 1974.

IV.   Valdek Koit sünd. 17 Oct 1947, Saaremaa, Valjala vald, Tõnija, abiellus 2 Aug 1969, Kuressaare, Aita Kesküla, sünd. 5 Sep 1948, Saaremaa, Pöide vald, Kareda.

A.    Maris Koit sünd. 10 Nov 1969, Saaremaa, Valjala vald, Viira küla, abiellus Kaido Haamer, sünd. 7 Aug 1970, Saaremaa, Leisi vald, Angla küla.

            1.    Katarina Haamer sünd. 25 May 2001, Tallinn.

            2.    Aleksander Haamer sünd. 20 Sep 2004.

            3.    Sebastian Haamer sünd. 14 Aug 2006.

      B.    Katre Koit sünd. 8 Sep 1971, Saaremaa, Valjala vald, Viira küla.

1.    Marta-Liisa Koit sünd. 5 Oct 1993, Saaremaa, Valjala vald, Kallemäe küla.

C.    Urmet Koit sünd. 4 Apr 1977, Saaremaa, Valjala vald, Kallemäe küla, abiellus Tuuli Susi, sünd. 1 Jun 1977.

            1.    Kaspar Koit sünd. 4 Apr 2006.

            2.    Rasmus Koit sünd. 7 Nov 2008.

      D.    Andre Koit sünd. 12 Jun 1984, Saaremaa, Valjala vald, Kallemäe küla.

V.    Tiit Koit sünd. 8 Mar 1950, Saaremaa, Vana-Lõve, abiellus 27 Aug 1974, Tallinn, Eve Kesküla, sünd. 27 Jun 1950, Saaremaa, Orissaare.

A.    Mare Koit sünd. 16 Oct 1976, Tallinn, abiellus 7 Jul 2007, Keijo Prunt, sünd. 20 Aug 1984, Tallinn.

B.    Kadri Koit sünd. 23 Nov 1978, Tallinn, abiellus 22 May 2004, Muhu Katariina kirik, Carl-Henrik Andersson, sünd. 28 Feb 1968.  Carl-Henrik: Rootslane. Võttis peale abiellumist endale oma naise perekonnanime, sest nimi Andersson on Rootsis väga levinud.

            1.    Maija Liine Carmen Koit sünd. 29 Jun 2007, Norrköping.

      C.    Andrus Koit

VI.   Tõnu Koit sünd. 4 Sep 1955, suri 18 Feb 1980, maetud: Saaremaa, Valjala kalmistu.  Käinud bändi proovis, ööbinud Valjala koolimajas, kus sõber töötas katlakütja- na. Sai sealt vingumürgituse. Plaaninud 1980. aastal astuda Tallinnas kõrgkoo- li, kuid see jäi surma tõttu ära. 



Email again:

Viimased uudised

26. detsember Oodatud ja kardetud jõuluaeg
03. september Oma kooli lipu pühitsemine
10. august Tuleviku ülehindamisest