Arli Tammo ärasaatmise kõne

Oleviste kirikust

20.04.2013

„Pärast seda ma nägin, ning ennäe: Suur rahvahulk, keda ükski ei suutnud loendada, kõigist paganahõimudest ja suguharudest ja rahvaist ja keelist seisis trooni ees ning Talle ees, valged rüüd üll ning palmioksad käes ning hüüdsid suure häälega: „Võit on meie Jumalal, kes istub troonil ja Tallel!“

       Kallid sugulased ja lahkunu kaasteelised usuteel, Arli Tammo on jõudnud nägemisse.

       See oli Arli elu eesmärk ja vanadusaastate üha kasvav igatsus.

       Meil kõigil on seoses lahkunuga isiklikke mälestusi.

Kuid enne kui oma mõtetes nendeni jõuame tuletagem meelde kalli lahkunu elu. Nii on meilgi kergem leida oma mälestuste koht selles loos.

Arli Tammo sündis 20. Veebruaril  1922. a. Tärkma külas Emmaste vallas Hiiumaal  Mihkel Tammo ja tema naise Maria  üheteistlapselise pere üheksanda lapsena. Isa ostis Saaremaale talu ja nii alustas Arli oma kooliteed Kaarma Algkoolis. Siin õppis ta 1928-1929 aastani. Kuna peres oli palju lapsi  aga perekonna tuttav Marie Kurinal Tallinnas ei olnud lapsi, anti Arli proua Marie Kurina kasvatada ja koolitada. See juhtus 1929.a. Samal aastal suri ootamatult ka isa. Kuigi hoolitsus oli väga hea, saatis Arlit kogu elu see oma perest lahutatuse tunne.

 1929 kuni 1932 õppis  Arli  Tallinna 18. Algkoolis ja 1932. – 1939. aastal Tallinna 2. Progümnaasiumis.  Sel ajal kujunes välja muusikahuvi ja igatsus oma viilu ja viiulimuusika järele.

1941.a. mobiliseeriti Arli nõukogude armeesse, kus võitles Eesti Korpuse koosseisus. Laeval, mis viis mobiliseeritud Leningradi, elas  läbi vaimuliku uuestisünni. Südant täitis suur rahu ja teadmine, et Ta tuleb sõjast tagasi.

Sai haavata Velikije-Luki all. Hiljem lahingupiaku külastades avastas ta oma nime langenute mälestustahvlil.

Vaevalt oli Arli lõuahaavast paranenud, kui ta saadeti uuesti rindele  ja kaotas Sõrve sääre lahingutes jala.  

Sõjast naastes ühines Allika baptistikogudusega.

1952. – 1953. a. õppis TPI ettevalmistusosakonnas. 1954 – 1961 omandas kõrghariduse N.K. Krupskaja nim. Leningradi Riiklikus Raamatukogunduse Instituudis, kus omandas bibliograafi kutse. 

Ta töötas 1946. – 1987. aastani Fr. R. Kreuzwaldi nimelises Eesti NSV Riiklikus Raamatukogus olles kaasosaline bibliograafia teatmekogu süsteemi loomisel. 1986 a. sai Riikliku Ametkondadevahelise Raamatukogutöötajate teenetemedali.  

Kogu nõukogude aja töötas Arli aktiivselt kaasa erinevates kogudustes.

1968. - 1975. aastani töötas abilisena kaasa Tapa Baptistikoguduses. 1992. - 2013.aastani oli Laitse Koguduse liige, kus töötas aktiivselt kaasa. Laitses oli ta hakanud juba enne 1983.a. käima.  Vajaduse korral murdis kogudusele ka leiba.

Eesti Vabanedes aitas ta korrastada EKB Liidu ja Pirita kloostri raamatukogu.

Jutlustas kodututele. Põetas oma kasuema ja raskelt haiget õde Lillit.  Kui ta saaks midagi meile öelda, siis ta tänaks kõigi nende eest, kes tedagi ta vanaduse päevil aitasid ja hooldasid.

Ta oli kauaaegne Kalju Baptistikoguduse kandlekoori ja Oleviste mandoliinikoori liige.  Vaimulik  laul kõlas ta huulilt enne igavikku lahkumist öistelgi tundidel.

Arli oli tõeliselt oikumeeniline isiksus. Tema vaimulikus elus oli koht ortodoksidele ja katoliiklastele. Oma kodu Järvel nimetas ta Maarja ilutuse paigaks. Kõik, kes uskusid ja järgisid Issandat olid Ta õed ja vennad.

Just see Jumalik perspektiiv muutis Arli Tammo elu tõeliselt väärtuslikuks. Pere või sõprade ringi tõi Ta alati pühaduse ja Kristuse armastuse mõõtme.

Just see on, millest hakkame nüüd kõige enam puudust tundma.

Sõna ütles, et me näeme Teda kord seismas „Talle aujärje ees!“

Kallid sugulased, järgmine kohtumispaik Arliga on Taevane troonisaal!

Kust nad tulevad?

Nad tulevad suurest viletsusest.... kaduvusest, katsumustest ja eluproovidest.

Seal on usutunnistajaid, märtreid aga ka vaikseid palvetajaid. Seal on mehi, kes seisid vapralt vaimuliku võitluse eesliinil aga seal on ka vaikseid kindlameelseid palvetajaid.

Seal on need, kes nii headel kui kurjadel päevadel jäid oma Issandale ja ligimestele ustavaks.

Sest Jeesus Kristus oli nende päästmiseks surmani ustavaks.

Seal on ka Arli ja paljud tema eakaaslased, kes jäid usus kindlaks nii sõja raskustes kui nõukogude aja tagakiusamistes.

Meil kõigil on antud üks aeg elada siinpoolsuses!

Me kõik oleme allutatud kaduvuse seadusele!

Kuid samas saadab meid ka teine teadmine.

Vend Arli Tammo elu oli pühendatud sellele teisele teadmisele.

Tänagi juhib Ta meie tähelepanu sellele teisele maailmale. – Ennastohverdava armastuse maailmale.

Iga kord kui me saadame kedagi igaviku teele tunneme me endid nagu õpilased eksamil. Jääb vaid palvetada:

„Õpeta meid meie päevi arvestama, et me saaksime targa südame!“

Mis tarkus see on?

On tark lasta oma süda puhastada igaviku nimel!

On tark hoida oma süda puhas ja armastada Jumalat ja elu nagu lahkunud vend  seda tegi.

On tark ülejäänud päevad kogu südamega Issandat teenida!

On tark kannatuses ja leinaski jääda jumalakartlikuks ja rõõmsameelseks!

On tark armastada kõiki kaaskristlasi sõltumata nende konfessionaalsest kuuluvusest.

Selline elu viib meid kõiki kord Talle aujärje ette, kus loendamatud hulgad Päästjat austavad.

Kallid sugulased, Arli Tammo sõbrad ja usukaaslased: Vaadake, onu, vanaonu, vend Kristuses on eesmärgile jõudnud!

Kohtumiseni ülestõusmises!

Aamen.

20. aprill 2013. Oleviste kirik