'Neil päevil külastab meie koole ja peresid imelik punase kuue ja valge habemega mees, kellel on kaasas suur kott kingitustega? Ütled salmi ja saad midagi. Ei ütle - võis vanasti ka vitsa saada? Nüüd on niisugune asi seadusega keelatud.
Tahtmatult küsime: kust selline tegelane tuleb? Mõni arvab, et Lapimaalt, mõni leiab, et see on CocaCola firma looming. Vähemalt punane kuub näib selle firma värviga sobivat. Igal juhul lastele ta meeldib.
Kuid
tegelikult tuleks selle mehe jälgi otsida
Väike-Aasiast, Myra linnast ja kindlasti ei näe ta välja nagu lääne
kiriku piiskop, kellel on punane mantel, mitra ja kõver karjase sau. Pigem on
teda alati kujutatud kuningliku õpetajana, kes majesteetlikus asendis istub
troonil.
Püha Nikolaus Kirbla kirikust
Kuid kuuldused tema heldusest ja soovist lastele ja vaestele kingitusi teha peavad siiski paika. Nii olevat ta vaeste ja hädasolijate aitamiseks aknast salaja kuldmünte sisse visanud ja piraatide käest terve linna vabaks ostnud. Oli ta ju isegi viimase suure usklike tagakiusamise ajal pidanud paguluses ja viletsuses elama.
Nüüd istub ta aga pidulikult oma piiskopitoolil ja õpetab neid, kes otsivad tõde.
Miks ta siis nii pidulikult sellel troonil istub? Tõenäoliselt osales ta 325. Aastal Nikaia kirikukogul. Ja just seal esindas ta seisukohta, et Jumalalt pole võimalik midagi välja teenida, sest me oleme Jumala armastatud lapsed.
Niisiis püha Nicolaus ei ole jõuluvana, kellele tuleks salme öelda. Ta oli ja on eelkõige pühak, kes juba varajases kirikus pandi kõrvuti suurte teoloogide Johannes Crysostomuse, Gregorius Suure ja Gregoriusega Nyssast.
Tema mälestuseks eraldati ida-kirikus isegi iganädalane neljapäev. Päev, mis oli algselt mõeldud apostlite mälestuseks. Ja lisaks igale neljapäevale veel 6.detsember ja 9. mai.
See mälestus on olnud nii võimas, et 11. ja 16. sajandi vahelisel perioodil ehitati põhjapool Alpe üle 2200 kiriku.
Eestistki leiame Tallinna Niguliste kiriku, Kirbla püha Nikolause kiriku ja Pärnu Nikolai kiriku, millest on vaid järgi mälestuskivi. Kuid Nikolausele pühendatud kirikuid on siinmail siiski tunduvalt rohkem.
Niisiis küsimusele: Kust tuleb jõuluvana? Vastust otsides, tuleks temaga seotud pärimuste jõudu otsida mitte Lapi- või Jõulumaalt, vaid Türgist või isegi palju lähemalt.
Kuid läheme tagasi Nikaia kirikukogu juurde, mille 1700 aasta möödumist me 2025 aastal tähistame.
Mis siis seal Nikaias 1700 aastat tagasi ikkagi toimus? Aleksandriast pärit teoloog Arius väitis, et Jeesus ei ole tõeline Jumal. Ta ütles, et Jeesus oli lihtsalt Jumala poolt loodud olend.
Ariusele oponeeris Athanasios, kes väitis, et Jeesus Kristus on täielikult jumalik ja Jumalaga sama olemusega.
Seda seisukohta jagas ka Myra piiskop Nikolaus. Kirikukogu otsustas Ariuse õpetuse kõrvale heita.
Nii algas teekond tõdemuseni, et Jeesus Kristus on tõeline Jumal ja tõeline inimene.
Kuid kasvav kirik peitis endas muidki pingeid.
Ühest neist, mis tänast teemat puudutab, räägiksin veel.
Peab ütlema, et lääne kirikud on keskendunud rohkem sakramenditest osasaamise tingimustele, idakirikud aga toonitavad, et sakramentidest osalemist ei pea kuidagi välja teenima.
Niisiis sakramendid on päästmise tagajärg, mitte päästmise tingimus.
Palve ja head teod on õndsa äratundmise tulemus, et me oleme Jumala poolt igavikust armastatud lapsed. Seega me ei saa Jumalaga kaubelda.
Selles osas seisame me vabakogudustena kindlasti lähemal suurte reformaatorite ja ida-kiriku arusaamadele.
Tulles siiski tagasi püha Nikolause ja temaga seotud pärimuste juurde peab ütlema, et Nigula päeval s.o. 6. detsembril laste sokkidest ja sussidest leitud kommid sobivad paremini Nikaia kirikukogu tulemustega kui vitsakimbuga jõuluvanaga, kes nõuab enne kui kingituse annab laulusalmi või luuletust.
Jeesus on tõesti Jumala kingitus - Jumala imeline Poeg meie keskel. Ta on tõeline Jumal ja tõeline inimene.
Tema ustav sulane piiskopp Nikolaus aga põlvitab öösel laste susside juures, et neid maiustustega täita. Või nagu ütleb Johannes oma kirjas:
1Jh 4: 18 "Armastuses ei ole kartust, vaid täiuslik armastus ajab kartuse välja, sest kartuses on karistus, aga kartja ei ole saanud täiuslikuks armastuses."
Ja kui jõuluvana liigub, peaks ta vitsakimbu koju jätma! Ja luuletusedki ei tohiks olla pakisaamise tingimuseks.
Viimased uudised
15. detsember | Igaviku müksud |
13. detsember | Vitsaga või vitsata? |
12. detsember | Lugu puldankotist |
Arhiiv | RSS |