See, mida inimesed loovad endi võitluses oma kooselu ja töö ja uue korra pärast, on ikka ja alati käsk. Nad usuvad seejuures igatsetud maailma valmina saavutanud olevat ning kindlustavad seda seaduse ja korraga.

Moraalsed käsud on ühiskondlikult tingitud ning vahelduvad koos ühiskonnaga.

See on sama tõde, mille Paulus läbi elas, kui ta Jeesuse risti kaudu lahti rebiti oma rahva käsuseadusest, mille küljes ta senini kirglikult rippus.

"Kristus on meid lahti ostnud käsu needusest."

Käsk ei tooda mitte ainult seda kõikide maailma, ta toodab ka iseennast ja ka käsutäitja sellesse "kõikide" ebaisikulisse maailma. Mida tublimalt inimene täidab käsud, seda võimasmaks kujuneb see ebaisikuline "kõikide" maailm mille ta enese vastu loob, seda vaesemaks muutub ta ise ja ta seespidine maailm, seda vähem oleneb tema "isikulisest" otsusest.

Käsu täitmises asetab inimene oma sisima, loova, Jumala ees ja Jumala kartuses seisva olemise kaasinimeste maailma, ent see maailma asetatud pühim hakkab teda sealt rünnates barbaarselt laostama, muutes ta elu ebaisikuliseks vanglaks. Üha vähemalt saab avalduda omaenese vastutus, rõõm ja loomisjõud. Inimeste kooseksisteerimine muutub lõpuks eetiliseks mõtetuseks.

vagade variseride, tegude poolest rikaste klass, tunneb end tolles ebaisikulises maailmas hästi ja kindlana, tunneb sellest maailmast lähtuvalt võimu oma käes ning omab selles oma inimliku eksistentsi paistet. Tölnerite klass seevastu tunneb end tolles maailmas hävitatuna, tajub selles oma võimetust ning ebaisikulise eksistentsi tõelisust.

1. käsk: "Jumalat peame üle kõigi asjade kartma, armastama ja tema peale lootma."

1. käsk on unustatud seal, kus sünnivad variserid ja tölnerid.

Kiidan Sind, et oled andnud neid, kellega koosolemine on rõõm ja kellega kahekesi olles aeg liialt ruttu kaob. 

Kiidan Sind õnnelike hetkede eest, mis tulevad meelde alati heade mälestustena.

Anna andeks, kui olen teinud mõne elu raskemaks kui see oli.

Anna peenetundelisust, et mõtleksin teiste tunnetele enam kui omadele. Aita meid elada see päev nii, et maailm oleks natukenegi õnnelikum paik, kuna meie oleme läinud läbi selle Sinu kaudu.

Anna tunda seda rahu, mis tuleb headest suhetest teiste inimestega, et poleks arusaamatusi.

Varja meid pahatahtlikkuse eest, mis laidaks teiste õnnestumisi ja andekust.

Need on päevad täis kevadet aga võib-olla, et mööda minu raamatulehisest hingest, sest kevade kui armastus pole mu hinges - või on, aga ma kardan.

Jumal lõi inimese meheks ja naiseks, ta nägi, et see pole hea, et inimene üksi on. Seepärast jätab mees oma isa ja ema maha ja hoiab oma naise poole ja nemad peavad üks liha olema. Jne. Mida see tähendab? Pole enne tundnud, ei tunne nüüd!

On raamatuleheline hing - väsinud iseenesega üksindusest. Aga temagi vastaslauast on alles 10. klassi lõpetamas ja teised ja teised. Ma ei tunne kedagi peale iseenda. See on suur tühi surnukuur, mis oma võlvitud laega vastukajab - kajab - kajab - kajab - kajab... Ja ometi oled Sinda Issand andnud kahekesi olemise rõõmu - kahekesi olemise rõõmu - inimene inimesega Sinu ees. Kas ma tohin sellest õnnistusest kunagi osa saada? Ütled, et see on täis muret, raskusi ja valu, see polegi võib-olla õnnistus. Ei, saatan, ära kiusa! Igaüks peab oma risti kandma, iga rist on õnnistus. Ainult mustad südamelt põgenevad Su tahte eest ise teadmata kuhu hukatusse. lase minuga sündida oma püha tahte järele, et seelle tunnetus mind valdaks ja võiksin end tunda vaba ja rõõmsana, võrdsena teistega. Enam ei oska, ei suuda elada ja kirjutada liialt kauaks on jäänud see põdemine - loll ja rumal, täis iseenese üksinduse uhkust.

Issand, Sa oled seadnud oma koguduse kaljule.

Silmi tõstmata Sind mõistsin.

Lihtsalt kõigest ära arvasin.

Heigo tuli eile Herbertiga palvelasse. Pärast ajasime juttu filmi tegemisest. Küsisin, millest lähtume, kas esteetilisest või parteilisusest? herbert: "Ikooni maalijate kunst hakkas siis manduma, kui nad enam ise sellesse ei uskunud, mida nad tegid." Tähendab võib hakta tegema. Kas nad ka lõpetavad? See pole ju tähtiski. Ainult sümbolitega võib liialt abstraktne tulla. Tähendab misjonist on kasu. Enam julgust ja usku. Issand anna, et väsimus ei valdaks.

Ükskõik milline tuul

siin traatpuuris

oled nagu näljane rott lihatüki poole

iseenesest lihatüki poole.

Koridorid, koridorid

maailma alused

maailma pealsed

lihatüki poole

verise poole

taise poole

iseenesest ära

üles alla

alla üles

üles alla

alla üles

üles üles

alla alla

üles alla

alla alla

ükskõik

mu teravad rotihambad

igatsevad rotiliha

rotiliha rotipuuris igatsen

ükskõik milline tuul

milline päike

millised pilved

mu rotipuuri kohal.

       Issand, halasta mu kohal.

Palav, nii väga palav on see ilm pärast neid vindunud suvealgusepäevi - tuuliseid. Tiiul on sünnipäev ja homme kooli lõpuaktus. Aga mina sõidan Tõnisega Valgejõele - jaanitulele. "Uskliknoor kui evangelist." Aga evangelisatsioon see ju ongi. Issand, varja meid - õnnista siira usuga, et Sinu tahtmine toimuks. Kasuta meid - olgu see su heldus meie vastu.

Oh, ma kuulen küll Sind

kui küsid:

Kas vaid teadmatusse lahkub see peotäis elu?

Küsid mu käest -

enne kui pikk öö valgub maha

kui kummuli anum.

Aga mina küsin:

Kus on tee, kus on tee,

mida nii rõõmsalt minna tahtsin,

hoides päikesse pea.

Oh ma kuulen küll Sind

kui vastad: Mina olen tee, olen tõde ja elu.

Mitmed tulevad ja ei lahku.