NB! Vaata: https://www.facebook.com/groups/134084007207/?fref=ts
Sytesofia
on PSHG C.G.Jochmanni nimeline filosoofia ring. Kogunetakse kord kuus, et sundimatus õhkkonnas mõtiskleda kõige üle, mis tundub huvi pakkuvat.
Ringi praegune president on vasakult kolmas Aino Silvia Tali.
2008
23. septembril 2008.a. toimus Pärnu Raekojas ringi avamine. Loengu C.G.Jochamnnist pidas ajaloodoktor A.Vunk.
14. oktoobril toimus Syesofia ringi ja PSHG väitlejate ühiskohtumine, kus arutati kohustusliku religiooniõpetuse poolt ja vastu argumente.
11.novembril toimus istung, kus arutleti vabaduse piiride üle.
4. detsembril oli Sytesofia ringi külaliseks Rooma Katoliku Kiriku piiskop eestis Philippe Jean-Charles Jourdan.
2009
20. jaanuaril toimus ringi istung Haraka tn 43. Arutleti humanismi piire puudutavatel teemadel. Vaadati USA presidendi Obama ametivande andmist.
24. märtsi päikeselisel õhtupoolikul kell 18.00 said õpetajate toa mugavas diivaninurgas viimaks taas kokku noored filosoofiahuvilised.
Sytesofia kuuenda kokkusaamise organiseerimine osutus üllatavalt raskeks. - Vahepealsed gripiviirused ja aastatöödega seotud kiired toimetamised ei andnud pikka aega võimalust kokku tulla. Valisime juba ammu vestusteemaks täiskasvanuks saamise. Oleme ju ise just sel teelahkmel. Secunda Humanitaari õpilane Laura alustas vestusringi oma mõttelennuga, tegi teema alustuseks ettekande. Edasi kogus teema väga huvitavaid näiteid, ideid, mõtteid, sõnavõtte. Kokkutulnud olid üksmeelel, et vanus ei saa määrata inimese vaimset küpsust. Elu ise seab oma direktiivid, ühiskond on see, millele toetudes kasvame ja täiskasvanuks virgume. Arutlesime teemadel: Miks teeb inimesest täiskasvanu? Mis täiskasvanuks saamise protsessi kiirendab? Mis on kiirelt täiskasvauks saamise positiivsed ja negatiivsed küljed? Igaüks meist leidis õhtu jooksul mõttekillukese, mille üle ise mõelda, millega oma mõtteid rikastada.
Aino-Silvia Tali
Septembrikuu esimene suurüritus (2009), millest sytesoofid osa võtsid ( secunda klasside näol), on läbi.
21. septembril kell 12.00 kogunesid linna raekoja saali kõik need, kelle südames on G.C.Jochmanni mälestus kallis, et tähistada tema 220. sünniaastapäeva selles kaunis Liivi lahe äärses linnas.
Avasõna ütles linnapea M.Viisitamm, seejärel laulsid Jana Tringi huvikooli lapsed ning G.C.Jochmanni tutvustas muuseumi direktor Dr. A.Vunk.
Carl Gustav Jochmann (1789-1830) sündis Pärnus raesekretäri pojana. 14 aastasena lahkus ta Riiga, kus jätkas haridusteed Toomkoolis ja Heitmanni erakoolis (1803-1805). Kaheaastase enesetäienduse järel oli ta valmis ülikooli astuma. Isa jälgedes õppis ta juristks Lepzigis, Göttingenis ja Heidelbergis, kus astus Poola vabastamiseks nooruslikust idealismist kantuna Napoleoni armeesse. Loobus leitnandina siiski sõjaväelisest karjäärist ja naases Sveitsi kaudu Riiga. Seal alustas ta 1810. aastal teenistust advokaadina ja pages vaid sõjapäeviks Suurbritanniasse. Riias teenis Jochmann varanduse, mis võimaldas tal kogu ülejäänud elu muretult elada: ta reisis Euroopas ja kirjutas anonüümselt esseesid poliitikast ja kultuurfilosoofiast, mille põhjal Julius Eckhardt on teda nimetanud väljapaistvaimaks publitsistitalendiks, kes Balti provintsidest iial on võrsunud. Tänini on ta tunnustatud kui suur valgustaja saksa keeleruumis ja äsja ilmus Heidelbergis esimene osa Jochmanni 8-köitelisest kogutud teoste sarjast. Oma kirjutistes arutles ta keelest, poeesiast, protestantismist, prantsuse revolutsioonist ja paljust muust. Testamendiga jättis C. G. Jochmann 15000 hõberubla erakooli asutamiseks Pärnusse, kus eesti poistele pidi antama haridust, mis oleks vaba igasugusest vaimulikust ja ilmalikust väärmõjust.
Esimene ettekanne: Prof. Dr. Ulrich Kronauer [Jochmanni Robespierre-esseest]: Das psychologisch - politische Rätsel Robespierre.
Professor Kronauer kirjeldas sügavuti seda, kuidas C.G.Jochmann Robespier'i kierjeldas. Kuidas oli võimalik, et see tagasihoidlik ja üksildane mees saavutas revolutsiooni käigus sellise võimu? Ta juhtis revolutsiooni ilma sellesse kuulumatta. Ta seisis liikumatuna keset lainetavat massi. Oluliseks vahendiks olid poliitilised kõned, mis süütasid massi pead ja fantaasia. Hoiatus - tõeline tsivilisatsioon ei tohi olla ühe- vaid mitmekülgne. Robespier kõneles üksnes ühiskonna moraalsest olukorrast jättes kõrvale teadusliku lähenemise. Jochmann leiab, et enamust ajendab alati meeletus (Wahnsinn). Fanaatikud, isegi moraalsed fanaatikud, muutuvad moraalseteks koletisteks.
Professor V.Sellin vaatles kaht valgustuse allikat Friedrich Suure ja D.Diderot esseeid.
Friedrich Suure teostes tuleb valgustuse mõiste sageli ette, kuid eelkõige Machiavelliga väideldes. Riigi süsteem peab olema sama selge ja loogiline kui filosoofia süsteem. Eeskujudeks on Marcus Aurelius ja Elisabeth I.
Diderot leiab, et küsimus ei olnud ainult heas valitsuses, vaid ka kodanike küpsuses.
Hiljem on absolutismi jagatud konfessionaalseks, õukondlikuks ja valgustatuks.
Poola jagamist põhjendas saksa keiser kui vene, austria ja saksa valgustatud valitsejate esimest rahumeelselt ja mõistlikult toimunud kokkulepet valgustuse vaimus. Valgustatud valitseja on hea majapidaja. Monarhia on ajal, mil aeg nõuab kiireid otsuseid, mõitslikeim valitsussüsteem. Täiuslik riik on nagu hea kell või masin.
Lõpuks ulatati Prof. Dr. Volker Sellin'ile Pärnu akadeemiline palveränduri märk. Nõnda sai Pärnu suure poja mälestus vääriliselt tähistatud.
Sytesoofia 2009/10 õppeaasta teine kokkusaamine toimus 22. oktoobri vihmasel õhtupoolikul õdusas õpetajate toa kohvinurgas. Leppisime eelnevalt kokku, et arutleme vabariikliku filosoofiaolümpiaadi teemadel.
Selle õppeaasta teemad on:
1) Kas patriotism on voorus?
2) Kas tõde avastatakse või luuakse?
3) Kui inimene tahaks lihtsalt õnnelik olla, ei oleks see nii raske, kuid ta tahab olla õnnelikum kui teised, ja see on peaaegu alati raske, sest me kujutleme teisi endale õnnelikumana kui nad on. (Michelde Montaigne, Esseed)
4) Kas inimene on Jumala vusserdis? Või on Jumal üks inimese vusserdis? (Fr. Nietzsche "Puuslikehämarus")
Arutlesime, millised teemad meile esmapilgul meeldivad ja miks, millised on erinevate teemade puhul varitsevad ohud (liigne refereerimine, enda analüüsi ja kriitika puudumine...). Vähemalt esialgu tundub, et Sütevaka secunda ja prima õpilaste seas leidub neid filosoofiahuvilisi, kes ka olüpiaadi essee kirjutamisest tõsiselt huvitatud on. Loodetavasti suudavad need õpilased oma huvi ka esseedeks formuleerida, filosoofiatibusid loetakse veebruari lõpus.
Aleksander Tsuimann, Märt Kütas, Lauri Luud, Hanna Stiine Lepmets, Terje Jürvetson, Tagne-Anete Soontalu, Joosep Tammo ja Aino-Silvia Tali
Protokollis Aino-Silvia Tali
Selle õppeaasta teemad on:
1) Kas patriotism on voorus?
2) Kas tõde avastatakse või luuakse?
3) Kui inimene tahaks lihtsalt õnnelik olla, ei oleks see nii raske, kuid ta tahab olla õnnelikum kui teised, ja see on peaaegu alati raske, sest me kujutleme teisi endale õnnelikumana kui nad on. (Michelde Montaigne, Esseed)
4) Kas inimene on Jumala vusserdis? Või on Jumal üks inimese vusserdis? (Fr. Nietzsche "Puuslikehämarus")
Arutlesime, millised teemad meile esmapilgul meeldivad ja miks, millised on erinevate teemade puhul varitsevad ohud (liigne refereerimine, enda analüüsi ja kriitika puudumine...). Vähemalt esialgu tundub, et Sütevaka secunda ja prima õpilaste seas leidub neid filosoofiahuvilisi, kes ka olüpiaadi essee kirjutamisest tõsiselt huvitatud on. Loodetavasti suudavad need õpilased oma huvi ka esseedeks formuleerida, filosoofiatibusid loetakse veebruari lõpus.
Aleksander Tsuimann, Märt Kütas, Lauri Luud, Hanna Stiine Lepmets, Terje Jürvetson, Tagne-Anete Soontalu, Joosep Tammo ja Aino-Silvia Tali
Protokollis Aino-Silvia Tali
Viimased uudised
| 15. detsember | Igaviku müksud |
| 13. detsember | Vitsaga või vitsata? |
| 12. detsember | Lugu puldankotist |
Arhiiv |  RSS |