1. 09.2007

Ja Baarak vastas temale: "Kui sa tuled koos minuga, siis ma lähen; aga kui sa ei tule koos minuga, siis ma ei lähe!" Km 4:8

Head noored, kolleegid, lapsevanemad Sütevaka Humanitaargümnaasiumi sõbrad! Suvevaheaeg on läbi, puhkusereisid vaid kaunis mälestus ja koolialgus käes.

Tahaksin täna öelda midagi eriti uutele, kuid see puudutab meid kõiki.

Mäletan, kuidas ma 1960 aastal läksin 2.klassi Ülejõe Gümnaasiumis. See oli teise vahetuse peallõunane aktus. Emal polnud aega kaasa tulla. Mulle öeldi: Sa oled suur poiss. Lähed ise. Mina aga punnisin vastu ja ütlesin: „Ma tahan, et keegi tuleks minuga kaasa.“ Lõpuks võttiski kõige vanem õde mind endise maakoooli poisi käekõrvale ja astusin väriseva südamega üle uue kooli läve.

Nii palju uusi nägusid. Mis siin juhtuma hakkab? Südames oli rõõm aga ka mure. Kool oli ilus aga ka väsitav. Kõik oli uus aga ka hirmutav. Nii on iga uue asjaga – me rõõmustame selle üle aga südames on ka kartus, kuidas sellega minema hakkab. Sellepärast ongi hea, kui keegi tuleb meiega kaasa.

Tänasele päevale mõeldes meenus mulle üks saksakeelne laul, leidisn selle üles ja püüdsin tõlkida:

Ma tahaks, et keegi tuleks minuga kaasa,

keegi, kes tunneb mind ja elu.

Keegi, kes suudaks mind alati saata.

Ma tahaks, et keegi tuleks minuga kaasa.

Ühest küljest on tore, et me ei ole enam kõige väiksemad. Me oleme päris suured ja mõned meist  ka päris vanad. Kuid esimene kord esialgul võõras koolis, paljude võõrastega, tundmatute õpetajatega. Võib hetketi tunduda, et kõik on võõras. Kes tuleb minuga kaasa? Kellest saab mu pinginaaber. Need on yõsised küsimused. Uus kooliaasta, uued sõbrad – teised endised koolikaaslased jäävad kaugemaks ja kaugemaks. Selliseid hetki tuleb elus rohkem ette, mitte ainult kooliaasta alguses. Iga uue algusega, uute sõpradega, me ka kaotame kedagi. Meie sõbrad või sõbrannad jäid teise kooli või klassi. Mõned meist saavad koju alles nädala lõpuks. Mida vanemaks me saame, seda enam me mõistame, et elu toob uusi sõpru. Just neist sõltub selle uue iseloom, see mis uue oluliseks ja tähendusrikkaks muudab ja meie elu mõjutab.

Sellepärast need pole üksnes ühe laulu sõnad:

Ma tahaks, et keegi tuleks minuga kaasa,

keegi, kes tunneb mind ja elu.

Keegi, kes suudaks mind alati saata.

See ei ole muidugi alati kerge. Me teame seda oma kogemustest. Uued kaaslased on uut moodi. Kuid selle laulu kolmas salm annab lootust: Keegi tuleb minuga kindlasti kaasa. Ta nimi on Jeesus Kristus. Ta on valmis läbi kannatuse ja rõõmu mind saatma. See on muidugi vaga soov ja sellel on vaid siis mõte, kui me Jumalasse usume. Kuid vahel on just uued väljakutsed elus põhjuseks Teda usaldada.

Head koolikaaslased, elu juurde kuulub juba, et me ikka ja jälle alustame millegi uuega, seejuures midagi võites ja samas ka kaotades. Meie kaaslased on seejuures alati keskpunktis, olgu selleks kaasõpilased 5. või 10.klassis. Olgu selleks siis kolleegid või naabrid. Iga uus algus , ka kooliaasta algus on tükike kaotust ja võitu. Me kaotame kaaslasi, sõpru ja tuttvaid. Lõpuks kaotame me iseenda kui me sellest kurvaks jääme.

Ühest laste palveraamatust leidsin palve, mida tahaksin lõpuks teilegi lugeda: Selle oli kirjutanud üks väike tüdruk:

Armas Jumal, täna on minu esimene koolipäev.

On põnev aga mul on ka hirm.

Ma tahan olla tähelepanelik ja kõiges kaasalüüa

Aga kas ma ka kõigest aru saan?

Millise õpetaja ma saan?

Millised klassikaaslased?

Kas ma oskan oma kooliteed varsti ka üksinda käia?

Anna mulle õpetajad, kes mind mõistavad,

kelle juures on lahe õppida.

Kingi kõigile õpilastele hea algus

-          ja ole ikka meiega.

-          Armas Jumal, seda ma soovin.

-           

Aamen