PSHG 1992.a. 1. septembri abaaktus

Õps. 3:13-18

Ausuatud külalised, lugupeetud kolleegid, lapsevanemad ja noored, soovin kõigile sisemiselt rikast kooliaastat.

See, mis meid mitmeks kuuks kõiki ühendab on TARKUS. Meil on oma lemmikõpetajad ja kolleegid, keda me rohkem hindame, kuid täna tahaks öelda:
Lille seisukohalt ei ole tähtis, kas teda kastab suur või väike kastekann. Tähtis on, et selles oleks vesi. Tähtis ei ole mitte meie positsioon, meie päritolu, meie plaanid. - Tähtis on kas meis on tarkust ja arusaamist.

Kõike võib mõista õieti, vääriti, ka tagurpidi või ääripidi, teatud määral või ääri veeri, aga tänase kooli ülesanne, õpilaste ja õpetajate ülesanne on leida tarkus ja arukus, elutarkus, mis aitab inimeseks jääda nii rõõmu kui meeleheite lainetes.

Muistne Saalomoni õukonna õpetaja ütles noortele 3000 aastat tagasi:
13Õnnis on inimene, kes leiab tarkuse,
ja inimene, kes jõuab arusaamisele,

14sest sellest on rohkem kasu kui hõbedast
ja rohkem tulu kui kullast.

15See on kallim kui pärlid,
ja ükski asi, mida sa ihaldad,
ei ole sellega võrreldav.

16Selle paremal käel on pikk iga
ja vasakul käel rikkus ning au.

17Selle teed on armsad teed
ja kõik selle rajad on rahu.

18See on elupuuks neile,
kes sellest kinni haaravad,
õnnis, kes seda suudab hoida.

19Issand on tarkusega rajanud maa,
arukusega valmistanud taeva.


Palvetagem.