Riias hukkus 5 inimest mustade barettide rünnaku läbi Siseministeeriumi hoonele.

"Kui oled hädaajal arg

siis on su jõud vähene!

Päästa need, kes viiakse surma,

ja peata, kes vanguvad tapmisele!" Õps. 24:10-11

"Ärge kartke neid, kes ihu tapavad,

aga hinge ei või tappa,

vaid kartke ennemini teda, 

kes hinge ja ihu võib hukutada põrgus!" Mtt 10,28

Nädal aega tagasi 15. jaanuaril tähistas maailma avalikkus Inimõiguste eest võitleja Martin Luther Kingi mälestuspäeva. Loen ühe lõigu tema päevikust:

"Ühel päeval, see oli jaanuari lõpus, läksin ma pärast väsitavat päeva hilja voodi. Korreta magas juba. Olin just uinumas kui telefon helises. Metsik hääl hüüdis: "Kuule nigger, me maksame sulle kätte. Juba sellel nädalal sa kahetsed, et tulid Montgomerysse." Ma panin toru ära aga ei suutnud magama jääda. Oli selline tunne nagu vajuks kogu viimaste nädalate hirm ja häda mulle peale. Mu jõud olid lõpukorral. Tõusin uuesti üles ja käisin koridoris edasi tagasi. Lõpuks läksin kööki ja tegin tassi kohvi. Tahtsin võitlusest loobuda. Kohvi puutumata istusin köögilaua taga ja mõtlesin selle üle, kuidas areenilt kaduda ilma, et näiksin argpüksina. Selles välises jõuetuse ja julgusetuse seisundis panin oma häda Jumala ette. Need sõnad sellest ööst on tänini meeles: "issand ma usun, et võitlen õiglase asja eest. Aga mul on hirm. Inimesed vaatavad mulle nagu juhile ja kui ma seisan nende ees jõuetult ja julgusetult, siis muutuvad ka nemad kõikuvaks. Ma ei suuda enam edasi. Olen jõudnud punkti, kus ma üksi enam ei suuda." Sel hetkel kogesin Jumala lähedalolu nagu ei iialgi varem. Oli tunne nagu kuuleksin sisemist häält, mis mind julgustas: "Tõuse üles õigluse nimel! Tõuse üles tõe eest! Ja Jumal on alati sinu poolel! Mu ebakindlus ja hirm kadus. Olin valmis kõigile silma vaatama."

Kallid noored - see oli tunnistus minevikust. Ta ei võidelnud asjatult. Kogu maailm ja eriti Ameerika rahvas mõtleb tänuga mehele, kes võis ausalt kõigile silma vaadata.

Ärge kartke neid, kes võivad tappa inimesi - vaid kartke neid, kes püüavad tappa usu õiglusse ja tõesse, usu vabadusse.

Kõige tähtsam on neil päevil see, et mis ka ei juhtuks, me võiksime oma kaasinimestele ausalt silma vaadata. Et meie usk säiluks  lõpetagem issanda sõnadega ristil: "Isa sinu kätte annan ma oma Vaimu!"

Aamen.