Kõne 1992.a. abiturientidele
Lk 8:5-8 ja 11-15
Austatud noored!
Ei ole koolis õpitu võrreldav Jumala Sõnaga, kuid kindlasti on see parim, mida püüdsime teile kaasa anda. Elu millesse astute on täis võimalusi ja ohte. Kindlasti sooviksite kõik olla viljakad.
Loetud sõna tõi esile mõned ohud:
- Osa sellest, mida siit kaasa võtate on langenud teeäärsetele, kus see ära tallatakse. Aeg, milles elate on kihutamise ja kiiruse aeg. Tallajaid tuleb idast ja läänest, hoolimatus ja ükskõiksus ei lase oma elu suuri eesmärke lõpuks teostada.
- Mustad linnuparved valvavad ja ootavad oma hetke, et südamest väljakiskuda kõik kaunis ja hea.
- Sõna, mis langes kaljule hakkab küll kiiresti kasvama, kuid sügavuse puudumisel närbub see kiiresti elu kuumuses.
- Mured, rikkus ja elu lõbudki võivad kõik hävitada. Need on nagu ohakad ja nõgesed, mis lämmatavad kõik head püüdlused.
Täna sooviksite olla hea maaga võrreldavad. Aga selleks, et heal maal vilja kanda peab nisuiva langema mulda ja surema uue elu nimel. See on valuline. See tähendab mitmete tänaste lootuste surma, unistuste mahamatmist, see tähendab valitsemise asemel teenimist, kiirustamise asemel tõsist tööd, paljude sõprade asemel üksikuid ustavaid kaaslasi. See tähendab rikkuse ja lõbu asemel loobumisi, aga see tähendab ka valminud viljavälja kuldset kahinat ja kuninglikku rõõmu elust.
Armsad noored, austatud kolleegid ja lapsevanemad!
Kõike võib mõista õigesti, vääriti, tagurpidi, ääripidi, teatud määral, ääri veeri. Aga osata leida, osata leida õige koht, õige maa ja õige seeme, see on meie kõigi ülesanne tänases Eestis.
Kallid noored, me oleme kindlasti uhked, kui te tulete kord tagasi teadlaste, arstide ja juhtidena. Aga kõige suurem rõõm on see kui te lähete läbi elu ausate, õiglaste ja lihtsalt heade inimestena.
Jumal õnnistagu teid!
Mõelgem teele minnes elu ülimale Õpetajale Jeesusele Kristusele!
Pidage Teda silmas, Tema juures on võrdum viljakandmisest tõeks saanud.