Piibel - õhtumaise kultuuri

alustekst ja tarkuseallikas

 

Joosep Tammo

10.06.03 / Jõulumäel

joosept@uninet.ee

 

 

Piibel asub erinevate kultuuride lõikepunktis.

Piibel on terve raamatukogu, kirjutatud rohkem kui 1000 aasta jooksul.

 

Piibli tähtsus rahvuskultuuri kujunemisele:

 

Alul katekismused, siis üksikud Piibli osad, 1739 terve Piibel.

Eessõnas oli öeldud: “Katske nüüd ja õppige tundma, mis kallis varrandus nüüd teie kätte antakse...”

 

“Kiri algab kirikust, rahvas algab

raamatust” (Hando Runnel).

 

T.Paul: “Tärkava eestluse ajast võib tuua näiteks Juhan Liivi luuletuse “Sa oled kui Iisrael vanast”. Kõnekas on see, et identifitseeriti ennast väikerahvana Vana

Testamendi rahvaga.”

 

A._H.Tammsaare “Tõde ja õigus” : “Andres kahtles mõnikord oma õiguses, oma õiguse mõistmises. Ja õigusest õiget arusaamist läks ta jumalalt nõudma, tema püha sõna pidi Andrese vaimu valgustama. Valgustaski. Andres mõistis ikka selgemalt, et temal on õigus, mitte Pearul. Aga kui ta ometi oma õigust ei suutnud Pearu vastu maksma panna, siis kippus talle mõnikord peaaegu meeleheide peale. Mis aitas tema piibli lugemine ja vaimuvalgus, kui Pearu elas oma pimeduses sama hästi, pareminigi? Kas tõesti on see õige, et maailmas valitsevad mitte valgustatud, vaid pimedad? Aga milleks siis see pühakiri ja vaimuvalgus?”

 

Arhetüübid, metafoorid, kõnekäänud.

 

Miks on meie nädalas 7 päeva? Miks on 7. päev puhkepäev? – Töö ei saa olla inimelu viimne eesmärk.

 

Keelatud vili on magus.

Kas ei olnud too keelatud puu esimene looduskaitseala inimkonna ajaloos? – Lojaalsuse, mitte sekusaalsuse probleem.

 

• Mis oleks juhtunud, kui Aadam ja Eeva oleksid olnud hiinlased?

 

 “Vere hääl”.

Kui Kain on oma venna Abeli maha löönud, siis Jumal küsib: “Kas ma olen oma venna hoidja?” – Jumal vastab: “Sinu venna vere hääl kisendab maa pealt minu poole.” – Siit ka sellised mõisted nagu “taevani kisendav ülekohus” ja metafoor “vere hääl”. Alles 19. sajandi triviaalkirjanduses omandab see sugulaste üksteise toetamise tähenduse.

 

Silm silma vastu, hammas hamba vastu. JMd

2Ms 21:24 Silm silma vastu, hammas hamba vastu, käsi käe vastu, jalg jala vastu. -

Lemeki laul oma naistele 1 Mo 4:23-24 : Jah, haava pärast ma tapan mehe ja verme pärast nooruki! Kui Kaini pärast makstakse kätte seitse korda, siis Lemeki pärast seitsekümmend seitse korda!»

 

Paabeli torn ja keelte segadus.

Kõik algab “enesele nime tegemisest”. See, kes teeb enesele nime, ei lähe kaduma. Ta  on tunnustatuks ja kuulsaks saanud. Nurisünnituses sündinu kohta öeldakse Kog 6, 4 et ta “tuleb olematusest ja läheb pimedusse ja pimedus peidab ta nime”.

Enesele nime tegemine, mis väljendub Paabeli torni ehitamises, lõpeb suure keelte segadusega.

 

“Silma kinni pigistama” – “Läbi sõrmede vaatama”.

3 Mo 20:4 “Kui maa rahvas niisuguse mehe puhul, kes annab oma lapse Moolokile, oma silmad kinni pigistab, teda mitte surmates, siis pööran mina ise oma palge niisuguse mehe ja tema suguvõsa vastu ning hävitan nende rahva seast tema...”

-          Jutt on kananiitide jumalast Molokist, kellele ohverdati lapsi.

Siit ka “sõja Moolok”.

 

“Patuoinas”

-          Suurel lepituspäeval heideti kahe siku vahel liisku. Üks tapeti lepitusohvrina, teine kihutatakse koos rahva pattudega kõrbe. Patuoinas on süütu, kes peab kandma kellegi süü.

 

Juubel ( heebrea keeles 50) on vaid üks või vahel ka kaks korda elus.

 

5 Mo 8:3 “Inimene ei ela ükspäinis leivast...”

 

Häbiplekk on rahva kangekaelsus. 5 Mo 32:5

Iisrael on Jumala silmatera. 5 Mo 32:10

“Siitsaadik ja mitte edasi”. – Hiiobi 38:11 kirjeldab Jumal, kuidas mere hiiglaslikele lainetele on pandud piir: “Siitsaadik sa võid tulla, mitte edasi, siin vaibugu su uhked lained!”

“Tiiva alla pugema” – Ps 61:5 võrreldakse Jumalat linnuga, kelle tiibade alla inimesed nagu linnupojad ohu ajal poevad.

“Hüüdja hääl” - Js 40:3 prohvet on nagu hüüdja hääl kõrbes, hiljem iseloomustatakse nii Ristija-Johannest.

“Ei oska vahet teha oma parema ja vasaku käe vahel” – Joona 4:11

 

 

Saalomoni õpetussõnad ja rahvatarkus.

 

Kirjutamise aeg:

 

Üldine seisukoht on, et need õpetussõnad kuuluvad oma sisult esimeste kuningate aega Iisraeli ajaloos. Seda isegi sel juhul, kui nende kogumine ja kirjapanek on toimunud veel mõned aastasajad hiljemgi.

Koguma on neid sõnu hakatud ilmselt juba enne Saalomoni 11.saj. e.Kr. ja see jätkus kuni Hiskijani 719-691 a. e.Kr.

Selle raamatu koostamine toimus vähemalt 250 aastat.

Sellisel kujul nagu see raamat meie laual on, on ta lõpetatud hiljemalt 180 a. e.Kr.

 

Saalomon

Kui ulatuslik on neile tarkusesõnadele olnud Saalomoni enda mõju, pole enam kindlakstehtav. Ta nimi tuleb ette mitmes pealkirjas ja ta on vähemalt kahe suurema kogu ilmne autor:  10:1-22:16 ja 25 – 29.

Saalomoni õukond kujunes rahvusvaheliseks hariduselu keskuseks.

“Ja Jumal andis Saalomonile väga palju tarkust ja mõistust ja taipamisvõimet – nagu liiva mere ääres, nõnda, et Saalomoni tarkus oli suurem kui kõigi hommikumaalaste ja kogu Egiptuse tarkus . ... Ta kõneles kolm tuhat õpetussõna ja laule oli 1005. Ta kõneles puist, Liibanoni Seedreist müüril kavava iisopini; ta kõneles loomadest ja lindudest, roomajaist ja kaladest. Saalomoni tarkust tuldi kuulama kõigist rahvaist ja kõigi maa kuningate hulgast, kes olid kuulnud tema tarkust.” 1 Kun 5:8jj

Tänu oma abielule vaarao tütrega olid tal tihedad sidemed Egiptusega. Sellepärast on arusaadav, et ta tundis Amenemope õpetusi, mis sarnanevad väga õpetussõnadele 22:17-23:14.

Nagu näeme toimus siin erinevate rahvaste tarkuse võrdlemine ja tarkussõnade vahetamine. Sellel eesmärgil saabus Saalomonile ka Seeba kuninganna külla.

 

On ilmne, et Saalomon ja ta õukonna targad valisid kogu Lähis-Ida tarkuseõpetusest välja selle, mis langes kokku nende edi põhilise elukäsitlusega.

 

Saalomoni õpetussõnad ei ole üksnes kogu vanasõnu, vaid tekstiraamat, millest Saalomoni õukonda kogutud noored mehed pidid õppima elutarkust.

Siin vaadeldakse kogu igapäevast elu selle avaruses. See tarkus on rohkem moraalne kui intellektuaalne.

 

Heebrea MISCHLA – MISCHLOT; lad. PROVERBIA.

Kr.k. PAROMIAI – teeviit, mis näitab teed.

 

·         Õpetussõnad väljendavad üldisi tõdesid, millest on ka erandeid. Siin ei anta libedaid edukuse retsepte, vaid püüatakse öelda, mis on elus õige, mis vale.

·         Siin küsitakse, mis on elu mõte, kui seda elatakse tarkuses või rumaluses, jumalakartlikkuses või jumalakartmatuses.

·         Siin käsitletakse inimese vahekorda ühiskonnas – vanade ja noortega, sõprade ja vaenlastega, naistega, ülemate ja alamatega, rikaste ja vaestega.

·         Siin kujutatakse inimese erinevaid käitumisviise koos nende tagajärgedega.

Õpetussõnad võtavad kokku eluks vajamineva tarkuse. Targa vastand on meeletu, narr ja rumal.

 

1:7 “Jumala kartus on tunnetuse algus, meeletumad põlgavad tarkust ja õpetust.”

1:8 “Kuule, mu poeg, oma isa õpetust ja ära jäta tähele panemata oma ema juhatust, sest need on su peale ilupärjaks ja kaela ümber keeks!”

·         Isa õpetus s.o. distsipliini ja karistusega seotud.

·         Ema juhatus s.o. nõuanne, seadus.

o   Talmud on seda nii tõlgendanud, et Isa – AB on Jumal ja ema EM on Iisraeli ühiskond.

Sõna poeg tuleb 1. peatükis 15 korda ette.

Uus  Testament tsiteerib õpetussõnu 59 korral 18 raamatus.

 

Kogu selle tarkuse aluseks on AUKARTUS JUMALA EES. Tänapäeval me kasutaksime ehk sõna pieteeditunne.

Otsekui refrään kordub pidevalt mõte: “Jumala kartus on tarkuse algus.”

 

Saalomoni õpetussõnade raamat koosneb 8 peamisest osast:

 

1)       Üldine sissejuhatus tarkusesse p.1-9.

2)       Kuus vanasõnade kogu: p. 10 – 31

·         Saalomoni õpetussõnad 10:1-22:16

·         Tarkade sõnad 22:17-24:22

·         Needki on tarkade sõnad 24:23-43

·         Needki on Saalomoni õpetussõnad, mida Juuda kuninga Hiskija mehed on edasi andnud.

·         Massalase Aguri, Jake poja sõnad 30

·         Lemueli, Massa kuninga sõnad 31:1-9

3)       Õpetuslik poeem täiuslikust abielunaisest.

 

Tarkuskirjanduses pannakse tavaliselt võrdluseks kaks erinevat inimest ja eluviisi. Vastamisi on tark ja rumal. Ideaaliks on tark, tasakaalukas ja tagasihoidlik inimene. Ta on sõbralik ja oskab lausuda õige sõna õigel ajal: “Sügav kui meri on kaalutud kõne, jõeks paisub tarkuse läte” (Õp. 18:4)

 

“Õnnis on inimene, kes leiab tarkuse, ja inimene, kes jõuab arusaamisele, sest sellest on rohkem kasu kui hõbedast ja rohkem tulu kui kullast!” Õp 3:13-14

-          Tarkus tarviline vara. Kolga-Jaani

-          Tarkus enam kui rikkus. Wiedemann

 

16:18 “Uhkus on enne langust ja kõrkus enne komistust!”

·         Uhkus ees, nuhtlus järel. Keilas

·         Uhkus ajab upakile. Simuna

·         Uhkus on hukatuse hakatus. Pilistvere

·         Uhkus tuleb enne langemist. Ambla

 

22: 1 “Aus nimi on kallim kui suur rikkus, hea kuulsus on parem kui hõbe ja kuld!”

·         Aus nimi kallim kui kuld.

·         Aus nimi om parõp kui hõpõ ja kuld. Räpina

·         Parem aus nimi kui suur rikkus. Viljandi.

·         Au maksab raha. Hellenurme

 

26:27 “Kes kaevab augu, langeb ise sinna sisse, ja kes paneb kivi veerema, selle selle peale see veereb tagasi!”

·         Kes teisele auku kaevab, langeb ise sisse. Hellenurme.

 

Vaenlasele“tuliseid süsi pea peale koguma”.

25:21 “Kui su vihamehel on nälg, anna temale leiba süüa, ja kui tal on janu, anna temale vett juua, sest nõnda sa kogud tuliseid süsi tema pea peale.” – Ro 12.20

 

Igal asjal on oma aeg

Kg 1:1 Igale asjale on määratud aeg,

ja aeg on igal tegevusel taeva all:

 

 

PROHVETLIK TARKUS

 

Kes tuult külvab, see tormi lõikab. Hls

Ho 8:7 Jah, nad külvavad tuult ja lõikavad tormi.

 

Ei tee parema ega vasema vahet

Joona  4:11 “aga kas mina ei peaks armu andma Niinevele, sellele suurele linnale, kus on enam kui kaksteist korda kümme tuhat inimest, kes ei oska vahet teha oma parema ja vasaku käe vahel, ja kus on palju loomi!»

 

 

UUS TESTAMENT ELUTARKUSE ALLIKANA

 

Eetika kuldreegel: Ära tee teisele seda, mida sa ei taha, et sulle tehakse.

Konfutius (551-479)

Või positiivselt: Tee teistele, mida sa tahad, et sulle tehtaks.

Jeesus Kristus: Mtt 7:13 “Kõike siis, mida te iganes tahate, et inimesed teile teeksid, tehke ka nendele! See ongi seadus ja prohvetid!”

I.Kanti kategooriline imperatiiv: “Tegutse nii, et sinu tahte maksiim võiks igal ajal kehtida ka üldise seadusandlusena!”

 

Nisu aganatest eraldama

Mtt 3:12  Ristija-Johannes kõneleb viimsest kohtupäevast öeldes: “Tal on visklabidas käes ja ta puhastab oma rehealuse ning kogub oma nisud aita, aga aganad põletab ta ära kustutamatu tulega.»

 

Maa sool / maailma valgus

Mtt 5:13 “Teie olete maa sool. Aga kui sool läheb läägeks, millega saab siis teha seda soolaseks? Ei see kõlba enam millekski muuks kui visata inimeste jalgade tallata. Teie olete maailma valgus. Ei saa jääda märkamatuks linn, mis on mäe otsas.”

 

Keegi ei saa kahte isandat teenida.

Mtt 6:24 Keegi ei saa teenida kahte isandat, ikka on nii, et ta vihkab üht ja armastab teist või et ta pooldab üht ja põlgab teist. Teie ei saa teenida nii Jumalat kui mammonat.

 

Teise silmas näed pindu, oma silmas ei näe palki.

Mt 7:3 Aga miks sa näed pindu oma venna silmas, palki iseenese silmas aga ei märka?

 

Ei maksa pärle sigade ette visata.

Mtt 7:6 Ärge andke seda, mis on püha, koertele, ja ärge heitke oma pärleid sigade ette, et nad neid ei tallaks oma jalgadega ega pöörduks tagasi ja teid lõhki ei kisuks!

 

Nagu hundid lambanahas.

Mtt 7:15 Hoiduge valeprohvetite eest, kes tulevad teie juurde lambanahas, seestpidi aga on kiskjad hundid!

 

Vaim on valmis, aga liha on nõder.

Mtt 26:41  Jeesus ütleb unistele jüngritele:“Valvake ja palvetage, et te ei satuks kiusatusse! Vaim on küll valmis, aga liha on nõder.»

 

Iga töö on oma palka väärt.

Lk 19:7 Tööline on oma palka väärt!

 

Halastaja samaarlane.

Lk 10:30-37

 

Kadunud poeg

Lk 15: 11-32

 

Vaene Laatsarus

Lk 16:19

 

Kes viskab esimese kivi?

Joh 8:7

 

Kirjatäht suretab

2 Ko 3:5 Sest kirjatäht suretab, aga Vaim teeb elavaks.

 

Kes ei tee tööd, see ei pea ka sööma.

2 Tess 3:10 Sest ka siis, kui olime teie juures, käskisime teid: «Kes ei taha töötada, ärgu ka söögu!» Me kuuleme ju, et mõned teie keskel elavad korratult ja ei tööta, vaid janditavad.

 

Kõige kurja juur

1 Tim 6:10 Jah, kõige kurja juur on rahaarmastus, sest raha ihaldades on mõnedki eksinud ära usust ja on ise endale valmistanud palju valu.

 

Keelt ohjeldama / hammaste taga hoidma

Jak 1:26 Kui keegi arvab end Jumalat teenivat, oma keelt aga ei ohjelda, siis ta petab oma südant.

Srk 23:7 Kuulge, lapsed, suu õpetamist,

kes tähele paneb, seda ei vangista huuled.

 

·         Piibli entsüklopeedia. Aeg, olud ja inimesed, tähendus ja sõnum. Eesti Raamat. Logos, 1996

·         Leeriõpik Nr 2 (J.Pihkala, L.Peltola, M.-L.Virta) Piibliõpik Soome 1991

·         Toomas Jürgenstein, Piibli õpik. Tallinn “Koolibri” ,1997

·         Cl. Westermann, Tuhat aastat ja üks päev. Logos, 19951

·         John R. W.Stott, Sissejuhatus piibliteadusse. Logos, 2000

·         H.Ockert, Piibliõpetus, EELK Konsistoorium, 1993

·         Erik Aurelius, Jumala mäng. Piibliselts , 1999

·         J.Tammo, Aabraham. Tartu,  1999

Email again:

Sinu nimi

Sinu e-posti aadress

Kommentaarid