Loomine ja evolutsioon

 LOOMINE JA EVOLUTSIOON

 

Maailma loomine on esimene jumalik tegevus ad extra (loodu suhtes).

 Loomine – see on jumalik tegevus, mille kaudu Jumal toob olematusest esile oleva. Loomine eeldab lõputut väge. Jumal loob sellest, mida pole olemas. Ta loob eimillestki. Heebrea sõna BARA SUBJEKTIKS ON AINULT Jumal.


 Pühakirja tunnistused:

1 Ms 1,1 jj “Alguses lõi Jumal taeva ja maa…”

Ps 33,9 “Sest tema ütles, ja nõnda see sai, tema käskis, ja see tuli esile!”

Jh 1,1,3  “Alguses oli Sõna… Kõik on tekkinud tema läbi, ja ilma temata ei ole tekkinud midagi, mis on tekkinud.”

 

Probleem:


Ratzinger “Ich glaube...” lk.79-89

 

Sada aastat tagasi oli enamusele teadlastele endastmõistetav, et maailm on vaid umbes 6000 aastat vana.

Jakob Grimm “Geschichte der deutschen Sprache” 1848

W.Wachsmuth “Algemeine Kulturgeschichte” 1850

 

Charles Darwini evolutsiooniteooria tõi endaga kaasa ennekuulmatu revolutsiooni. Olemise asemele astuvad saamise ja kujunemise kategooriad. Regressi asemele astub progress.

 

Probleemil on mitmeid tasandeid:

1) Enne Darwinit valitsenud liikide konstantsuse idee õigustas loomisideed. Igas üksikus liigis nähti loomise tulemust.

 Loomisusk küsib: miks üleüldse midagi on ja olematust pole?

Arengumõte küsib: miks just need asjad ja mitte teised on? Kust on need asjad just sellise kuju saanud?

 Filosoofiliselt: Arengumõte asub fenomenoloogilisel tasandil.

                       Loomismõte: Ontoloogilisel tasandil.

 Niisiis on meil siin tegemist kahe erineva mõttevormiga.

 

a)     Evolutsiooniteooria küsimuseasetus on kitsam kui loomisusul.

 

Igal juhul pole võimalik, et evolutsiooniteooria mahutaks loomisusku.

Loomise idee on aga evolutsiooniteooriale lihtsalt kasutu.

Teaduse mõistetest lähtudes tuleks seda pidada teaduse väliseks mõtteks.

Kuid samas ei saa evolutsiooniteooria luua ka loomise kui küsimuseasetuse keeluala. Vastupidi, sellised viimsed küsimused on inimestele, kes ise viimse palge ees eksisteerivad paratamatud.

 

b) Kas on aga võimalik, et loomisusk mahutab evolutsiooniteooria oma raamidesse? Või osutub see loomisusule lubamatuks väiteks?

Mitmesugused põhjused näivad kõnelevat viimse variandi kasuks.

 

Loomisusk väljendas alul  ka usku staatilisse maailmapilti. Näib nagu poleks see kaasajal enam takistuseks. Kuid ühes punktis jääb usk kindlaks: see on inimese loomise küsimuses. Sest kui inimene on üksnes arengu produkt, siis ka tema vaim üksnes juhuse läbi tekkinud nähtus.

Kui aga vaim on arenenud, siis osutub mateeria kõige muu suhtes primaarseks. Ja kui see on nii, siis kaovad Jumal ja Loodu iseenesest.

 

On pakutud lahendust:

Inimese ihu on arengu produkt, vaim mitte. Vaimu on Jumal ise loonud, kuna vaim ei saa mateeriast lähtuda. Kuid see vaade rahuldab vaid esimesel pilgul.

Kas inimene on ikkagi selliselt teoloogide ja loodusteadlaste vahel jagatav?

Teadlane näeb üleminekuvorme loomselt humaanse suunas.

Teoloog näeb Jumala Vaimu kujundavat mõju loomsele.

Tegelikult pole ka selline piiritõmme võimalik.

 Olemegi alguses tagasi. Kuidas edasi minna?

Tegelikult me puudutasime aga üht keskset võimalust riivamisi, miks võiks pakkuda rahuldava lahenduse.

 

Küsimus on ju meie maailmapildis?

Mil määral meie usk sõltub valitsevast maailmapildist?

 

Piibli siseselt pole usk ja ajastuline maailmapilt identsed. Me kohtame mitmesuguseid kujutlusi. Usk kasutab maailmapilti, kuid ei samasta ennast sellega. Samal ajal kindlustas ennast 13.sajandil ka aristootellik maailmapilt.

 On selge, et usk ei saa ennast samastada ka kaasaegse maailmapildiga. Usul on arengu mõtte kujunemisele teeneid. Et siin edasi jõuda peame me nii loomislugu kui evolutsiooniideed lähemalt uurima.

 

Kuidas siis õieti mõistetakse maailma, kui seda vaadeldakse evaolutsioonina?

Ajalisus – 6 päeva, madalamast kõrgemale.

2 Pt 3,8 “Üks päev on issanda juures nagu tuhat aastat ja tuhat aastat nagu üks päev.” – Aeg on suhteline. Aeg on loodud ja ise kõnekas Jumala kõne osa. Just ajas ja aja läbi omandab kõik mõtte.


Evolutsiooniteooria ise ei suuda vastata põhilisele küsimusele, kas siin valitseb mõtetus või mõte. Piibel ütleb aga, et kogu maailm tervikuna on loodud LOGOSEST s.o. loomingulisest mõttest lähtuvalt. Loomine pole niisiis mingi kauge algus vaid ta puudutab olemist kui ajalist ja kujunevat: Seega kogu ajaline olemine on ümbritsetud Jumala loomingulisest aktist, mis talle ta jaguvuses annab ühtsuse, milles asub selle mõte. 

See mõte pole väljaarvutatav, kuna me ei näe tervikut ja oleme ka ise üksnes selle terviku osad. Niisiis ei ole loomine kujutletav käsitöölise mustri järgi, kes teeb kõikvõimalikke asju, vaid sellel viisil, nagu mõtlemine on loominguline.

 

Niisiis:

 

Loomisesse uskuda tähendab teaduse poolt antud kujunevat maailma usus kui mõtekat, loomingulisest mõttest lähtuvat maailma mõista.

Järelikult Vaim pole mitte materiaalse arengu juhuslik tulemus, vaid mateeria tähendab vaimu ajaloo üht momenti. See tähendab, et iga inimene on otseselt Jumalast ja Jumala poole loodud. Loomise saladus seisab meie kõigi üle. Iga inimene on enam kui geenide ja ümbritseva maailma kombinatsioon, ükski meist pole üksnes maailmasiseste faktorite resultaat, loomise saladus seisab kõigi meie üle. Looja Jumal on transtsendentne aga samas oma Vaimu läbi ka immanentne. Inimesekssaamine on vaimu esilekerkimine, mida pole võimalik väljakaevata paleontoloogilise labidaga. 


Evolutsiooniteooria ei kõrvalda ega kinnita usku. Sellega võidelda tähendab liialt tõsiselt võtta positivistlikule teadusideaalile omaseid kujutlusi ja argumente. Selline võitlus viib tavaliselt selleni, et võetakse omaks sama taseme argumentatsioonid, arvestamata, et kõik meie kujutlused ja argumendid on ajastulised. Jumala Sõna aga ajatu. Jumala Sõna kõnetab meid erilisel. Jumal ootab meilt usalduslikku vastust ja see on meie usaldus ja usk.



Põhilised ekslikud õpetused:

 

Materjalism. - Siin väidetakse nagu oleks mateeria igavesest ajast. Tegelikult on meile antud universum ajas piiratud.

 

Panteism. - Kõik olendid ja kogu loodus sulavad kokku Jumala endaga. Kosmos on jumaliku substantsi emanatsioon. Siin eitatakse isikulise Jumala olemasolu. Panteism on üks ateismi arvukatest vormidest.

Email again:

Viimased uudised

26. detsember Oodatud ja kardetud jõuluaeg
03. september Oma kooli lipu pühitsemine
10. august Tuleviku ülehindamisest