Tähenduse kõrgendikud kaose fraagilatel...
J.Tammo ettekande konspekt 2008.a. Mustvee „Haraka Instituudis“
„Alguses lõi Jumal taeva ja maa. Ja maa oli tühi ja paljas ja pimedus oli sügavuse peal ja Jumala Vaim hõljus vete kohal. Ja Jumal ütles: Saagu valgus..” 1 Mo 1:1-2
Kõik on juhus. Anatol France ütles: „Juhus on Jumala pseudonüüm, kui ta tei taha ise alla kirjutada.” Maailm rajaneb kaose fraagilatel. 1990. aastatel tekkib kaoseteooria ümber tõeline kultus. Kaost hakati käsitlema mitte ühe võimaliku seletusena maailmale, vaid selle ainsa, uue seletusena maailmale.
Darwin: Loodus eksperimenteerib uute vormidega valimatult. – See, kes küllalt ei eksperimenteeri, tõrjutakse kiiremate konkurentide poolt välja. See, millised elusolendid ning millised ideed lõpuks läbi löövad, otsustab üksnes konkurents. Juhus on arengu seisukohalt parim taktika. Ameerika relvajõudude ametlik doktriin on: „Ära oota, et vastane teeks tema jaoks kõige kasulikuma otsuse, vaid lähtu oma taktika valikul halvimast otsusest, mille ta võiks teha.”
Mida suurema kompetentsi juhid enda kätte haaravad, seda rutem nad läbi kukuvad – eriti veel siis, kui tegemist on keerukamate seostega kui igapäevane töö.
- Hirvekari läheb liikvele kui 2/3 täiskasvanud loomadest on jalgele tõusnud.
Teleoloogiline argument, mõte maailma eesmärgipärasusest kaotab mõtte.
Kuid meie aju on programmeeritud otsima varjatud plaane. Antiikajast peale on inimese kõrgeimaks omaduseks peetud mõistuspärasust, maailma on vaadeldud mõistuspärasena ja seega seletatavana.
Sellele rajaneb ka klassikaline tõe definitsioon: Veristas est adecvatio rei et intellectus. Thomas Aquino Tõde on intellekti ja asjade kokkulangevuses.
Tegelikult saab targemaks vaid see, kes tunneb endas soovi tuvastada maailmas mingi mõte. Imik käitub oma õmbrust samamoodi nagu teadlane. Meie edusammud on võimalikud vaid asjaolule, et me usume juba inikutena varjatud tähendustesse.
Loodus on meid programmeerinud nii, et parem vale idee kui üldse mitte midagi.(Klein) Kuna aju on programmeeritud mustreid otsima, ei anna meile rahu vaatlused, mida me ei oska mõistuspäraselt ära seletada. See, mis ei sobi tehakse vaimus sobivaks.
Inimesed, kes usuvad üleloomulikesse asjadesse ning eitavad juhust on parem suuraju pool ebatavaliselt aktiivne. Bruggeri arvates võib saatusesse uskujaid ära tunda isegi sellejärgi kuidas nad oma käsi kokku panevad. Tavaliselt teevad paremakäelised mõlemat ühtemoodi: vasak käsivars lebab parema käsivarre peal, vasak põial parema põidla peal. Mida enam inimesed saatusesse usuvad, seda suuremad on kõrvalekalded sellest mustrist. Nad kipuvad oma ihuliikmeid asetama vastassuunaliselt: kui nende vasak käsi on ristmaisel pealpool, siis jääb nende vasak põial käte kokkupanekul alla. – või vastupidi.
Religioone võib pidada igatsemise viljaks. – Lessing oma draamas „Emilia galotti” laseb krahvinna orsinal öelda: „Sõna „juhus” on jumalateotus.”
Lapsed vajavad muinasjutte, täiskasvanud müüte.
I. Kant: „Inimene ise ongi looduse seaduseandja.” Antroopsuse printsiip.
Meil on peas süsteemid, mis on spetsialiseerunud juhuse, riskide ja ebakindlusega ümberkäimisele. Meil on peas lootuse arvuti.
- Parem varblane pihus, tuvi katusel. – Ükskõik, kas me näeme, kuuleme või mõtleme: me ülehindame väikest ja alahindame suurt.
- Vähem informatsiooni on sageli rohkem. Seda on eriti hea teada keerukates olukordades.
- Mida väiksemate sammudega edasi astume, seda suurem on edu võimalus.
- Ära pane kõik munad ühte korvi.
- See, kes läheb suurema tõhususe nimel liialt kaugele, laseb paljud võimalused käest. Bedwttwersi laulu autor.
Phil Hine:
Mis on kaos?
Asjade seisund, kus juhus on määrav. – Alguses oli kaos.
„Mateeria on illusioon, tahkus on illusioon, me oleme illusioon. Vaid kaos on tõeline.”
Tüüpiline on käituda nii, nagu oleksid meie metafoorid ja kaardid maailmast „tõesed”.
Kui me läheneme kaosele mõistetes, siis pole oluline kui palju selles on tõde. Kuna uskumuse omaksvõtt, mitte selle sidusus teeb selle tõeseks.
Maagiline võim? – „Suutlikkus saavutada kavatsetud mõju.” B.Russel.
AXIS MUNDI on keskne telg, mis ühendab kõik kogemustsoonid ja teadvusseisundid. Sel on palju sümboolseid esindusi, nagu ILMAPUU, PÜHA MÄGI või RISTTEE. See pole mitte niivõrd mingi paik, kuivõrd oma setamise moodus.
POSTMODERNISM on katse luua „normaalsete kaos” – katse luua oma saared.
Sisenedes maagilisse universumisse, üritame kaosele korda peale suruda. Me loome müütilise aja – sideme minevikuga nläbi sümboli, kujundi või jätkuvuse.
Kirg paljastada ja säilitada minevikku on osa impulsist säilitada enesesust.
Alates 19. Sajandist on mure mineviku pärast aina kasvanud. Ajalugu on muutunud tarbekaubaks.
Tänane kultuur on läbiimbunud põgenemisteedest. – Põgenemisteede otsing loob järjekordse kaubaturu.
Üks idee, mis kogub populaarsust on enesuste leegionite mõiste.
Selleasemel, et taga ajada dualistlikku kiindumust kõrgema ja madalama enesuse, egode ja superegode jne. Järele, on olemas idee, mille järgi oleme kõik isiksuste kogumid, mille keskmest tõuseb esile meie eneseidentiteedi tunnetus.
Pole oluline, millist uskumussüsteemi sa kadutad, peaasi, et see sind üleskeerab.
Kasutatud kirjandus:
Stefan Klein, Kas kõik on juhus?
Phil Hine,Kondenseeritud kaos.
Viimased uudised
27. märts | Palmipuudepüha 2021 |
19. detsember | Normaalsuse igatsuse katkestus |
05. detsember | Markusega läbi talvise aia |
Arhiiv | RSS |