Kursuse eesmärk

 

Õpilane õpib tundma uusaegse filosoofia põhilisi esindajaid ja koolkondi. Omandab kujutluse uusaegsest maailmapildist, selle pingetest ja arengutest. Eesmärgiks on näidata uusaja filosoofia tähtsust kaasaegse Euroopa kujunemisel ning tegureid, mis on viinud õhtumaise maailmapildi väljakujunemisele.  Õpilane peab olema suuteline hindama ratsionaalse mõtlemise ja empiiriliste teaduste  positiivset ja negatiivset mõju Euroopa ja maailma arengule.

 

Teemad:

1.	Valgustus ja selle kriitika.
2.	Prantsuse valgustus. Inglise empirismi mõjud. Entsüklopedistid. Montesquieu, Voltaire
3.	J.J.Rousseau ühiskonnakriitika. Valgustuse kriitika algus.
4.	J.J. Rousseau pedagoogilised vaated ja nende mõju õhtumaisele inimesekäsitlusele.
5.	Suulised ettekanded.
6.	Valgustusajastu Saksamaal. I.Kanti elu ja looming.
7.	I.Kanti “Puhta mõistuse kriitika”.
8.	I.Kanti “Puhta mõistuse kriitika”.
9.	Ettekanded.
10.	I.Kanti “Praktilise mõistuse kriitika”.
11.	I.Kanti “Otsustusvõime kriitika”
12.	I.Kanti loomingu tähendus uusaegsele mõtlemisele.
13.	Kirjalik töö: Iseseisev I.Kanti õpetuse kokkuvõte õpitu põhjal.
14.	Ettekanded.
15.	Grupitöö: Valgustuse poolt ja vastu. J.J.Rousseaud ja I.Kanti silmas pidades.
16.	Ettekanded.
17.	Romantika ja saksa idealism. J.G.Fichte
18.	F.W.Schelling
19.	G.W.F.Hegel elu ja looming . Dialektiline meetod.
20.	G.W.F.Hegeli ajaloofilosoofia.
22.	G.H.F.Hegeli mõju filosoofilisele mõtlemisele.
23.	19.sajandi materjalistid. Positivism. A.Comte
24.	J. Bentham ja J.St. Mill
25.	Materjalism. L.Feuerbach
26.	K.Marx ja marksism.
27.	Suulised ettekanded.
28.	19. sajandi irratsionalistid. S.Kierkegaard. Kaasaegse eksistentsialismi eelkäia.
29.	A.Schopenhauer. “Maailm kui tahe ja kujutlus”.
30.	F.Nietzsche
31.	S.Freud ja psühhoanalüütiliste koolkondade mõju õhtumaisele mõtlemisele.
32. 33.	Suulised ettekanded. Filosoofia tööriistad: argumendid ja pseudoargumendid
34.	Test
35.	Suuline arvestus või arvestuslik kontrolltöö

 

Inegratsioon teiste ainetega: Ajalugu, ühiskonnaõpetus, kirjandus, füüsika ja keemia.

 

Õppetegevus

 

Üldülevaated antakse loengu vormis, millele järgnevad arutelud või grupitöö. Oluline koht on iseseisval kirjanduse kasutamisel, aktiivsel kaasatöötamisel tunnis (vt. Kaasatöötamise lehte) ja suulistel ettekannetel loetud raamatute põhjal. Kursuse jooksul tuleb õpilasel kirjutada vähemalt üks essee ja teha üks ettekanne loetud kirjanduse põhjal..

 

Õpitulemused

 

Kursuse läbinu

Ø  Orienteerub valgustusajal väljakujunenud filosoofilistes põhimõistetes.

Ø  Oskab eristada selle ajastu filosoofilise mõtte arengu erinevaid perioode.

Ø  Tunneb I.Kanti loomingut ja selle põhilisi seisukohti peamiste teoste ulatuses.

Ø  Tunneb Hegeli filosoofia struktuuri ja põhiseisukohti.

Ø  Tunneb teisi uusaja filosoofia esindajaid ja nende pühiseisukohti.

Ø  Suudab iseseisvalt kasutada filosoofialast kirjandust.

Ø  Julgeb oma seisukohti ka filosoofiliselt argumenteerida.

 

Kasutatav õppematerjal

 

Loengute konspektid on saadaval eletroonilisel kujul.

 

Õpikud

 

I. Meos, Uusaja filosoofia, Kolibri, 1999. a. 183 lk

I.Meos, Filosoofia põhiprobleemid, Koolibri, 1998 a.  254 lk

E.Saarinen, Filosoofia. Hermes OÜ, 2007 lk 240

E.Jakoby, Filosoofid. 50 klassikut. TEA 2003 a. 311 lk

I.Meos, Filosoofia sõnaraamat. Koolibri, 2002 lk 282

A ja O Taskuteadmik. Filosoofia. Eesti Entsüklopeediakirjastus. 2004.a.

S.Law, Filosoofia. Varrak, 2008 a.352 lk

 

Abimaterjale õppetööks:

 

G.Eriksson, T.Frängsmyr, Ideedeajaloo põhijooni. AS Atlex, 2007  lk 231

E.Saarinen, Symposium. Filosoofiaõpik. Avita  2003 a. 3003 lk.

B. Magee, Filosoofia lugu. Varrak, 2000.a.

Peter J.King, Sada filosoofi. Maailma suurimate mõtlejate elu ja töö.

Sinisukk 2005 a.

Künnapas T. Suured mõtlejad. Põhijooni filosoofia ajaloost. Tallinn: Olion , 1992

Grauberg E., Kivinurk K. Maailm. Tõde. Vabadus. Sissejuhatus Lääne-Euroopa filosoofia ajalukku. Tallinn: Valgus, 1991

Meos I. Filosoofia põhiprobleemid. Õpik gümnaasiumile. Tallinn: Koolibri, 1998

Smith L., Raeper W., Pilk ideede maailma. Religiooni ja filosoofia minevik ning tänapäev. Koolibri, 2003

Saarinen E. Läänemaise filosoofia ajalugu. Tipult tipule. Sokratesest Marxini. Tallinn: Avita. 1996.

 Lisalugemist filosoofia ajaloost. I osa. Antiikfilosoofia. Autor-koostaja Indrek Meos. Tallinn 1994 (II trükk: 1995)

 

Hindamine

Kursus lõppeb arvestusliku kontrolltöö ja suulise arvestusega. Hinnatakse eelkõige üldist orienteerumist valgustusaja probleemides ja nende tähenduses kaasajale. Hindamisel arvestatakse eelnevate kursuste materjali tundmist. Hindamisel nõutakse koolkondade ja põhimõistete tundmist.

15 % hindest annab loengutest aktiine osalemine (Vt. Kaasatöötamise lehte) , 15 % essee, 15 % suuline ettekanne, 55% arvestuse tulemused.