Kursuse eesmärk:

Õpilane õpib tundma filosoofia kujunemist ja põhilisi koolkondi keskajal. Omandab kujutluse keskaegsest maailmapildist, selle pingetest ja arengutest. Eesmärgiks on näidata kesk-aja filosoofia tähtsust kaasaegse euroopaliku mõtlemise kujunemisel ning tegureid, mis viisid renessanssi ja uusaegse filosoofia väljakujunemisele.

Õppida tundma barokiajastu filosoofia põhisuundi ja nende mõju Euroopa mõttemaailmale ja teaduse arengule. Näha Valgustuse mõjusid nii positiivses kui kriitilises valguses.

 

Kursuse sisu

 

Teema:

1.     Keskaja filosoofia perioodid: Patristika ja skolastika.

2.     Patristika. 3.     Kristliku mõtte kujunemine. Antiikse ja kristliku vaimse hoiaku konflikt.

4.     Patristika esindajad ja nende kokkupuuted antiikse filosoofilise mõttega.

5.     Augustinuse elu ja teosed.

6.     Augustinuse “Pihtimused” ja nende tähtsus filosoofilisele mõttele. Predestinatsiooni ja tahtevabaduse küsimus.

7.     Augustinuse õpetus kahest riigist.

8.     Varajane skolastika. 9.     Araabia ja juudi filosoofide mõju kesk-aegse filosoofilise mõtte arengule. 10.  Universaaliate küsimus. Canterbury Anselm ja realistid.

11.  Nominalistid.  P.Abälard

12.  Kõrgskolastika. 13.  Albertus Magnus. Thomas Aquino elu ja looming ja selle tähendus õhtumaise mõtte arengule.

14.  Thomas Aquino Jumala tõestused. Teadmise ja usu vahekord.

15.  Hilisskolastika. 16.  Duns Scotus ja skotism.Roger Bacon

17.  Wilhelm Occam. 18.  Saksa müstika: Meister Eckhart. Teised müstiliste suundade esindajad.

19.  Renessanss: Eeldused: Leiutused ja avastused, humanism, reformatsioon, sotsiaalsed ja poliitilised muutused.

20.  Üleminekuaja mõtlejad. 21.  Nicolaus Cusast. Giordano Bruno

22.  Francis Bacon. Teaduste süsteem.

23.  Francis Baconi idolate õpetus.

24.  Kirjalik töö: Idolad kaasaegses mõtlemises.

25.  Suured barokiajastu süsteemid: Ratsionalism ja empirism.

R.Descartes  elu ja süsteem.

27.  R.Descartes  “Arutlus meetodist” ja psühhofüsioloogiline dualism

28.  Spinoza. J.G.Leibnitz. Monadoloogia ja teodizee küsimus.

Inglise empirism ja selle esindajad. J.Locke.

G.Berkley

D.Hume Filosoofia tööriistad: argumendid ja pseudoargumendid. Suuline arvestus või arvestuslik kontrolltöö

 

Integratsioon teiste ainetega: Ajalugu, religioonilugu  ja kirjandus.

 

Õppetegevus

 

Üldülevaated antakse loengu vormis. Sellele järgnevad arutelud ja grupitöö. Oluline koht on iseseisval kirjanduse kasutamisel, tunnis kaasatöötamisel (vt. Kaasatöötamise leht) ja suulistel ettekannetel. Kursuse jooksul tuleb õpilasel kirjutada vähemalt üks essee.

Loengute konspektid on saadaval eletroonilisel kujul.

 

Õpitulemused

 

Kursuse läbinu

Ø  Orienteerub kesk-aja ja renessanssi filosoofia koolkondades.

Ø  Tunneb barokiajastu põhilisi filosoofilisi suundi, nende esindajaid ja pühiseisukohti.

Ø  Oskab kirjeldada selle perioodi põhilisi filosoofilisi probleeme ja nende tähendust kaasajale.

Ø  Suudab iseseisvalt kasutada filosoofialast kirjandust.

Püüab oma seisukohti usu ja teaduse, religiooni ja poliitika küsimustes ka filosoofiliselt argumenteerida.

 

Kasutatav õppematerjal

 

I.Meos, Uusaja filosoofia. Koolibri, 1999.a. lk 7 – 41

I.Meos, Filosoofia põhiprobleemid, Koolibri, 1998 a. Lk254

E.Saarinen, Filosoofia. Hermes OÜ, 2007 lk 240

A ja O Taskuteadmik. Filosoofia. Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2004 a.

I.Meos, Filosoofia sõnaraamat. Koolibri, 2002 lk 282

E.Jacoby, 50 klassikut. Filosoofid. Tallinn, Tea 2003.a.

S.Law, Filosoofia. Varrak, 2008 a.352 lk

 

Abimaterjale õppetööks:

 

G.Eriksson, T.Frängsmyr, Ideedeajaloo põhijooni. AS Atlex, 2007  lk 231

B. Magee, Filosoofia lugu. Varrak, 2000.a.

Peter J.King, Sada filosoofi. Maailma suurimate mõtlejate elu ja töö. Sinisukk 2005.a.

E.Saarinen, Symposium. Filosoofiaõpik. Tallinn, Avita 2003.a.

T.Künnapas, Suured mõtlejad. Põhijooni filosoofia ajaloost. Tallinn.Olion, 1992

E.Grauberg, K.Kivinurk, Maailm. Tõde. Vabadus. Sissejuhatus Lääne-Euroopa filosoofia ajalukku. Tallinn. Valgus, 1991.a.

E.Salumaa, Keskaja filosoofia. Tallinn, 1993.a.

E.Salumaa, Renessanssiajastu filosoofia. Tallinn 1995.a.

J.Huizinga, Keskaja sügis. Varrak. Tallinn 2007

 

Hindamine

 

Kursus lõppeb arvestusliku kontrolltöö ja suulise arvestusega.  Hinnatakse eelkõige üldist orienteerumist keskaja, renessanssi ja valgustusaja filosoofia probleemides ja nende tähenduses kaasajale. Hindamisel arvestatakse ka eelmise kursuse materjali tundmist. Hindamisel nõutakse koolkondade ja põhimõistete tundmist.

15 % hindest annab loengutest aktiivne osalemine ja küsimuste esitamine ( 10. küsimust - aluseks kaasatöötamise leht), 15 % kirjalik töö, 15 % suuline ettekanne, 55 % arvestusliku kontrolltöö ja suulise arvestuse tulemused.