Ütled ühel kodulehel end tutvustades, et oled elurõõmus baptisti pastor, kes armastab Jeesust ja filosoofiat. Edasi võiksid tutvustust jätkata sellega, et oled aastaid filossoofilisi algteadmisi õpetanud Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasiumis.

Joosep Tammo (J.T.): Filosoofiast sai mu kaaslane 1989.a. kui Sütevaka Humanitaargümnaasium kutsus mind filosoofia õpetajaks. Sel ajal polnud ei õpikuid ega filosoofilist kirjandust, kui välja arvata marksistlik propagandakirjandus. Tegelikult tuli kõik ise tõlkida ja luua. Teoloogiline haridus oli andnud filosoofiaski vajaliku aluse. See oli põnev ja loominguline aeg.

Kui palju õpilasi umbkaudu selle aja sees on Sinu vahendusel filosoofiast aimdust saanud? Kui suur on õppeaasta kestel õppijate arv?

(J.T.): Sellel sügisel pean väikest tähtpäeva. Kakskümmend aastat olen õpetanud filosoofiat, usundilugu ja eetikat Sütevaka Humanitaargümnaasiumis ja mõnes teiseski Pärnu koolis. Neil aastatel olen paarituhande õpilasega tegelnud. Noored inimesed on alati oma mõtetelt värsked ja inspireerivad. Kes teab, kes kellelt on rohkem õppinud, mina nendelt või nemad minult.

Kindlasti on nendest vaid murdosa noori, kes otsustavad edaspidi jätkata filossoofiaga sügavuti. Millise aluse annab filossoofia tunnetus elluastuvatele noortele?

(J.T.): Tõsi, filosoofiat on läinud õppima mõned. Kuid see ei ole eesmärk omaette. Filosoofia avardab silmaringi, aitab kriitiliselt ja loovalt suhtuda kõige erinevamatesse elu küsimustesse. Siin ei ole lõplikke tõdesid, küll aga edasiviivaid küsimusi. See on tõeline tarkuse armastus.

Vähemalt tavaarvamuse poolest võib vist Euroopat ikka veel pidada kristliku kultuuripärandi kandjaks ehkki me sellele alati ei mõtle, kuid ometi lähtume paljudel juhtudel eelkõige kristliku eetika lähtekohalt.

(J.T.): Euroopa tsivilisatsioon on rajatud kolmele alusele: antiik-kreeka filosoofiale, judaistlik-kristlikuletraditsioonile ja Rooma õigusele. Neile lisanduvad lokaalsed – keldi, anglosaksi, germaani, slaavi või soome-ugri kultuuripärandid. Läbi Piibli tekstide oleme tegelikult ühendatud kogu Lähis-Ida muistse kultuuriga. See on olnud kuidagi endastmõistetavalt meie vaimne rikkus. Jagame sama rikkust islami kultuuriga. Kas me seda tunnistame või mitte, aga suur osa Euroopa ilmalikest väärtustest on pärit samast varakambrist. Oma juuri häbenedes muutume pinnapealsemaks ja manipuleeritavamateks. Tark inimene oskab võtta nii vanast kui uuest, et luua kaunis elu aed.

Lisaks rõõmsameelsele pastorile ja filossoofia õpetajale peitub Sinus ka teatud annus poliitikut, oled erakonna Eesti Kristlikud Demokraadid liige.

Eesti Kristlik Demokraatlik partei on väike parlamendiväline erakond. Olen selle tegemistele ja toimetamistele sellepärast kaasaelanud, et nende väärtused ja põhimõtted on sarnased minu omadega ja et Eesti poliitilisel maastikul oleks alternatiive. Kriitikud ütlevad: Te ei jõua kuhugi, teie hääled lähevad kaotsi. Nõukogude ajal korrati meile seda sama. Mina arvan jälle, et need hääled pole kunagi kaotsi läinud, need on jäänud ausaks ja puhtaks. Samas on mulle mitmed teisedki erakonnad ja poliitikud sümpaatsed.

Oled kriitiliselt hinnanud Maarjamaa seisukorda kui ütled, et Eesti kohta sobiks Bernardo Arevalo mõte: “Meil on olemas demokraatia riistvara, kuid autoritaarse ühiskonna tarkvara.” Kas täpsustaksid mõne lausega lahtiseletatult, mida see õigupoolest tähendab?

(J.T.): Eesti asend maailma väärtushinnangute kaardil on kummaline. Ühest küljest oleme me väga ilmalikud ja teisest küljest kuulume me bütsantsile omasesse väärtushinnangute ruumi. See on üllatav, sest oleme end kogu aeg pidanud rohkem Põhja-Euroopa protestantlikuks ühiskonnaks. Kuid seda üllatust kinnitavad mitmed uurimused: Eesti Inimarengu Aruanne (2006) ütleb, et me oleme üks edenenumaid traditsioonilis-sekulaarse autoriteedi teljel -religiooni, autoriteedi, patriotismiga seotud väärtused on meile vähemolulised. Samas oleme aga mahajäänud individuaalsuse ja eneseväljenduse teljel. See väljendub sallimatuses teistsuguste suhtes, julgusetuses end avalikult väljendada, poliitiliste ja kodanikuvabaduste väga nõrgas teostumises. Siin on Eesti Euroopa riikidest viimasel kohal. Me kardame alluda traditsioonilistele autoriteetidele aga samas väriseme meedia bojaaride ees, kes avalikku arvamust kujundavad. Ühiskondlik korraldus on meil tõesti demokraatlik, kuid selle kehv tarkvara võimendab rehepapplust ja partokraatiat. Meil on veel päris pikk tee käia väärtus- ja kodanikupõhise Eesti suunas.

Sinu eluviisi ja eelloetletud tegemiste kõrval ei jää kuidagi märkamatuks erakordne järjekindlus harrastusspordi kütkes. Ei mäleta, et oleksid nooruses nii aktiivne sportlane olnud või eksin milleski?

(J.T.): Vahel on nii, et see, mis nooruses jäi tegematta tuleb hiljem tasa teha ja nii olengi enda jaoks avastanud harrastusspordi – jalgratta ja ujumise. Muidugi ei ole ma ka kalastamist päris mahamatnud.

Lugesin täna Sinu blogi viimast sissekannet, mis käis 13. augusti päeva kohta. Vihmane vihmane päev, aga ikkagi 27 km jalgrattaga ja 1000 m ujumist tehtud. Ei ole muutusi liikumiseta. “Laisa hing igatseb asjata, aga kärmete hing kosub!” Õps 13:4. Peaaegu nagu enesekiitus.

(J.T.): Tegelikult on see hea harjumus. 1000 meetrit igal päeval basseinis on norm ja jalgratta suvise päeva keskmine tuleb 28 km. Tegelikult polegi see nii raske kui sul pole autot, loobud suvel bussist ja liigud kõikjal jalgrattaga. Näed rohkem, kuuled rohkem ja elad üldse intensiivsemalt.

Kas 28 km pole ujudes ja jalgrattaga läbida ühe tööpäeva kohta liiast?

(J.T.): Kindlasti mitte.

Oled kaunilt sõnastanud ühe mõtte, milles näid olevat veendunud kui ütled, et keegi ei suuda teha rohkem kui on võimeline. Ometi suudavad üle pettumuste mere lennata need, kel on õnnelikud mõtted.

(J.T.): Tõepoolest igal asjal on oma aeg. Aastad mööduvad ja meie võimete piirid saavad meile üha selgemaks. Lisaks sellele kogeb iga üks meist oma elus tagasilööke. Kuid usk, lootus ja armastus kannavad meid üle pettumuste mere. Nende õnnelike mõtete pärast olengi kristlane.

Mida öelda, et soovida kooli minejatele head algavat õppeaastat?

(J.T.): Muistne Saalomon ütleb noortele õukondlastele: „Kes tarkadega läbi käib, saab targaks, aga kes alpidega seltsib, selle käsi käib halvasti.“ Head noored, kool on selline vabaaja veetmise koht, kus on arukaid kaaslasi ja kindlasti ka mõni tark õpetaja. Hea kool on koht, kus õpitakse eilsest, mõeldakse homsest ja elatakse tänases. Kohtumiseni koolis!