Mehelikkuse tulevikust

Mehed — Kas loomise beeta-versioon? Kuidas näeb välja meeste tulevik?
Mehed tapavad end sagedamini, kukuvad sagedamini sotsiaalsest võrgustikust läbi, surevad varem, toituvad ebatervislikumalt — mehed, see on 21. sajandi sotsiaal-psühholoogiline probleemtsoon. Kaks kolmandikku võlgade all kannatavaist on mehed. Mehed kui "evolutsiooni kollateraalkahju" on globaalne nähtus: Austraalias on 94% vangistatuist mehed. Ühendriikides kuulub 90% mõrvadest ja sekusaalkuritegudest meestele. Mis saab tugevamast sugupoolest?

Siiski on mõningaid positiivseid märke, tähelepaenkuid ja oletusi meeste tuleviku kohta. Mõningad uurimused näitavad, et aastakümneid kestnud sugudevahelises võitluses näitavad mehed üles suuremat paindlikkust ja valmidust muutusteks. Üks kompromisside valmiduse põhjuseid on kindlasti kindel soov järglaskonda omada: 46% üksikutest meestest, 39% üksikutest naistest, näevad ennast viie aasta pärast lastega või omavad konkreetset soovi saada lapsi (Studie der Online-Partneragentur Parship).  

Paradoksaalsem ei saa olukord olla. Senini on kõik võimuhoovad meeste käes. Samal ajal aga moodustavad naised 47% kõigist alluvatest. Üksnes 21% tippjuhtidest saksa majanduses on naised. Naised on jätkuvalt juhtkondades alaesindatud (Mikrozensus 2004). Sellest hoolimata räägitakse kõikjal "alfaloomade" ajastu lõpust. Sellised vastuolud ühiskondliku semantika ja tegelikkuse vahel on tavaliselt märk sellest, et midagi on muutumas.
Hollywood’i —mehed, retroseksuaalsus ja uus James Bond: parem Steve McQueen kui John Wayne

Uus James Bond, Daniel Craig, nagu ikka kuninganna teenistuses, püüab maskuliinse mehe imago’t taas läikima lüüa. Ta meenutab oma välimuselt vägagi Steve McQueen’i "lonesome Cowboy’d". Samas pole ta enam selline tühi revolvrikangelane nagu John Wayne. Uus-Bond Daniel Craig on lihast ja verest proletaarse päritoluga actionkangelane. Ükski popkultuuri figuur ei kehasta kaasaegset mehelikkuse ideaali paremini kui praegune James Bond. Uus mees tahaks, et teda võetaks lõpuks ometi tõsiselt.  

Kuidas reageerib selles uues olukorras turg? Briti tolmuimejate Dyson tootja on suutnud mehe selle alul naistele mõeldud masina juurde meelitada. Dyson on muidugi sportauto tolmuimejate hulgas: 1400 Wattiga neelab ta kõik, mis talle ette jääb. Kuid ikkagi on Saksamaal Dyson’i ostjatest vaid 42% mehed. Kosmeetika tööstus teenib samal ajal päris hästi meeste kosmeetikalt. 2000. ja 2005. a. vahel kasvas meeste kosmeetikaturg 15%. Hoolimata sellest ei lase mehed end naistele tuntud turgudele meelitada.
Mehe idioodistamine ja võidutsemine meedias
USA turuuurija Marian Salzman on läbi viinud koos Ira Matathia ja Ann O’Reilly’ga uuringu meeste tulevikust ("The Future of Men", 2005). Salzmann leiab, et just metroseksuaalsed mehed olevat "marketingi türannia" produkt. Naised ja homoseksuaalid ootavat klassikalisele pildile meestest vastupidiseid eeskujusid. Reklaam ja marketing pakuvad aga väljavõtetult praaegu debiilseid idiootlikke mehi. Kui nad ei loobu oma mehelikkusest, siis kujutatakse neid oma tunnete, oma kinnismõtete ja oma suguelundi ohvritena...

Niisiis mehelikkus peab vabanema oma ohvrirollist. Ameerika uurijad kõnelevad seetõttu " Underperforming Boys" müüdist, 2006. a. alguses hakati rääkima USA-s poiste kriisist. Diskussiooni vallandas küsimus, kas tõepoolest on asjad nii kaugel, et poisid kaotavad ühiskonnas täiesti pinna jalge alt?
"The New York Times", "Newsweek", "Washington Post", "Slate" ja "Salon.com" diskuteerisid "Underperforming Boys" tuleviku üle. Tulemuseks leiti, et peaksime täpsemalt ringi vaatama. Wisconsini Ülikoolis uuriti 165 üliõpilase andmete põhjal keeleintelligentsuse ja soolisuse suhet. Tulemus: Meeste ja naiste vahel ei leitud mingit tähelepanuväärset erinevust.

Me võiksime hobusele läheneda ka tagant: kas meie haridussüsteem pole liialt naiselik? Lasteaedades ja koolis kohtuvad lapsed ülekaalukalt naistega. Võimalik, et lugemisvara, mida pakutakse, vastab enam tütarlaste kui poiste maitsele. Alahinnata ei tohiks ka lasteaias ja põhikoolis valitsevat naiste rolli mõju. Mõned eksperdid kõnelevad seetõttu "õppimise feminiseerumisest". Õppivatele poistele võib jääda mulje, et lugemine ja kirjutamine on ülekaalukalt naiste asi," ütleb briti uurija Elaine Millard.