Neli põhjust miks võim võiks karta internetti

06/30/2013

0 Comments

  Internetimaailm on avanud informatsiooni ülikiire leviku pandora laeka. Sealt tuleb head ja kurja. Oleme kahevahel - ühed kaitsevad vaba internetti, teised demoniseerivad selle võimalusi. Araabia kevad, sündmused Türgis ning Prism'a ja Temporaga  seotud skandaalid näitavad, et võimul-olijail on põhjust karta internetis toimuvat.

Karlshochschule International University uue meedia ja sotsiaalmeedia dotsent Patrick Breitenbach kirjeldab nelja põhjust, miks võim võiks karda internetti.
http://www.carta.info/59928/vier-thesen-warum-macht-das-internet-der-macht-solche-angst/ 
(NB! Minupoolsed märkused on kursiivis.)

1. Internet annab üha suuremale hulgale inimestele ligipääsu ja võimaluse ühiskonna aluskoodide kujundamiseks.

Internet ja sellesse lülitunud seadmed, mis vahendavad ja paljundavad multimediaalseid salvestisi, võimaldab kiiremini, ulatuslikumalt ja laiemalt ligipääsu ühiskonna aluskoodidele. 

Michel Foucault kõneleb haridust, kombestikku, arhidektuuri ja kunsti kujundavatest diskursustest ja nende seotusest võimuga. Tänu internetile muutuvad need diskursused voolavamaks ja pluralistlikumaks.

Kontrollimatu ligipääs ühiskonna alustekstidele avab ukse kõikvõimalikele ideedele, informatsioonidele, arvamustele ja kriitilisele mõttele. Niisiis on valitsevate struktuuride kaitsjail põhjust muretsemiseks. Midagi sarnast toimus teises ajas ja mõõtkavas ka trükikunsti ja rahvakeelse piibli leviku ajal. Korraga võis isegi "mees metsast" Pühakirja tõlgendada. Tagajärjed on teada ja tuntud.


2. Internet õõnestab traditsioonilisi teadmis- ja informatsiooniasümmeetriaid, millele võimumonopolid on rajatud.


Võim ja valitsemine rajaneb alati informatsiooni, teadmiste, hariduse ja muude ressursside nagu raha, toorained ja tööjõud ebaühtlasel jagunemisel. Internet võimaldab seda asümeetriat teatud ulatuses tasandada.

Niinimetatud Whistleblowing'u kasv: pidev võimu kuritarvituste avalikustamine ja ühiskondlike murrangute Live-streaming, valmistab olemasolevatele võimustruktuuridele muret. 

Aset ei leia mitte ainult informatsiooni kiirem ja demokraatlikum levik. Koos sellega on tekkinud ka uus "jagamis kultuur" mis jagab ja levitab võrgustikus kursusi ja uusi teadmisi. MOOC on üks näide sellest.

Ülikoolid on hakanud pakkuma ka mitte-tudengeile vahetut ligipääsu teadmiste allikaile.  Jutt ei ole lihtsalt ligipääsus tekstidele vaid ka nende erinevatele mediaalsetele vormidele. Nii võivad erineva õppetüübiga inimesed ühele ja samale teemale läheneda kas audio, video, piltide või tavaliste tekstide vahendusel. 

Seda hämmastavam on see, kuidas etableerunud majandus-struktuurid hoiavad ikka veel kramplikult paberist kinni. Tõsi, raamatu- ja paberimajandus ei sure kunagi välja, kuid see ei ole enam kõigile sobivaim informatsiooniallikas. Nii tasakaalustuvad internetis ka erinevad informatsiooni esitluse vormid.


3. Internet sulandab stabiilseid väärtus- ja valitsussüsteeme luues nende ümber skeptilise atmosfääri.

Enamus võimu mehhanisme baseeruvad ideoloogiatel, religioossetel uskumustel või dogmaatilistel väärtushierarhiatel. Isegi teadus ei ole kaitstud dogmatismi eest. Loodusseadused, matemaatilised valemid ja Jumal on endastmõistetavad neile, kes neisse tingimusteta usuvad. Niipea kui mingi võimusstruktuur apelleerib absoluutsele tõe monopolile, eirates teisi arvamusi või küsimuseasetusi, sünnitab see kaasajal enda ümber skeptilise atmosfääri, mis toimib õõnestavalt. Õõnestatakse vahel isegi siis kui polegi midagi õõnestada. Nagu süsteemiteoreetik Niklas Luhmann ütleks: Iga lause sünnitab vastulause. 

Vastulaused ja kiiresti leviv skeptitsism "eksitavad" ebakindlaid ja rahulolematuid. Valitsevad süsteemid kaotavad autoriteedi. Absoluutne tõde ja sellest tõest lähtuv võimuaparaat pannakse küsimuse alla. Seal, kus puudub võimekus ratsionaalseks kriitikaks, sünnivad populaarsed vandenõuteooriad.

Sellist skeptitsismi kardavad nii suured kui väiksed võimustruktuurid. Väikseimaid kohtame perekonnas, sõpraderingis ja tööl. Isegi facebookisõprus  puruneb vaidluste käigus. Uus informatsioon on alati ähvardav. Debati lõpetamine isolatsiooniga on üks oma väärtussüsteemi kaitsemehhanisme.

4. Internet levitab alternatiivseid "hingetõmbe pause".

Internet pole ainult pööblile. Võrgustikus leviv pahameel, nii vastik kui see vahel ka poleks, sisaldab alati soovi kaasarääkida ja igatsust alternatiivide järele. Internet on vaid raamistik, kus on võimalik alternatiivseid vaateid levitada.

On selge, et alternatiivid ei kõrvalda võimu või sellest sõltuvust kui sellist, kuid nad jagavad võimu ja sõltuvusi lihtsalt teisiti, kas demokraatlikumalt või veelgi diktaatorlikumalt. Internet võib olla nii liberaalsuse kui fundamentalismi taimelava, mõlemad pakuvad alternatiive.

Unustada ei tohi sedagi, et alternatiividki vajavad kord alternatiive. Pole olemas absoluutset lahendust. On vaid suurema või väiksema kasutusajaga käibel olevad lahendused. Seda vähemalt siinpoolsuses.

Kokkuvõtteks

Oleks väga romantiline kujutleda, et internet loob mingi võimuvaba maailma. Küll aga soodustab see olemasolevate võimustruktuuride lagunemist ja uute teket. 

Võimu jaoks on kaks võimalust: kas panna pea liiva alla või pakkuda lootust, et asju võib üheskoos ka paremini teha. Kas me tahame või mitte, me elame igal juhul mingis diskursuses. -  Kuid millises?

Adekvaatse vastuse annab internetimaailma vaba areng. Informatsiooni vaba levik  reguleerib ühiskondlikke protsesse kõige paremini isegi siis, kui see osale ühiskonnast näib  tekitavat ebameeldivusi. 

Lõpetaksin selle mõtiskluse Heebrea kirja sõnadega: "Usus oli Aabraham kuulekas, kui teda kutsuti minema paika, mille ta pidi saama pärandiks, ja ta läks välja, teadmata, kuhu ta läheb. Usus ta asus elama tõotatud maale otsekui võõrsile, elades telkides koos Iisaki ja Jaakobiga, kes olid sellesama tõotuse kaaspärijad. Sest ta ootas kindlale alusele rajatud linna, mille meister ja ehitaja on Jumal. ... Ja nad tunnistasid end olevat võõrad ja majalised maa peal." Hb 11:9-10.13b