G.C.Jochmanni 220. aastapäevale pühendatud teaduskonverents

Septembrikuu esimene suurüritus, millest sytesoofid osa võtsid ( secunda klasside näol), on läbi. 

21. septembril kell 12.00 kogunesid linna raekoja saali kõik need, kelle südames on G.C.Jochmanni mälestus kallis, et tähistada tema 220. sünniaastapäeva selles kaunis Liivi lahe äärses linnas.

Avasõna ütles linnapea M.Viisitamm, seejärel laulsid Jana Tringi huvikooli lapsed ning  G.C.Jochmanni tutvustas muuseumi direktor Dr. A.Vunk.

Carl Gustav Jochmann (1789-1830) sündis Pärnus raesekretäri pojana. 14 aastasena lahkus ta Riiga, kus jätkas haridusteed Toomkoolis ja Heitmanni erakoolis (1803-1805). Kaheaastase enesetäienduse järel oli ta valmis ülikooli astuma. Isa jälgedes õppis ta juristks Lepzigis, Göttingenis ja Heidelbergis, kus astus Poola vabastamiseks nooruslikust idealismist kantuna Napoleoni armeesse. Loobus leitnandina siiski sõjaväelisest karjäärist ja naases Sveitsi kaudu Riiga. Seal alustas ta 1810. aastal teenistust advokaadina ja pages vaid sõjapäeviks Suurbritanniasse. Riias teenis Jochmann varanduse, mis võimaldas tal kogu ülejäänud elu muretult elada: ta reisis Euroopas ja kirjutas anonüümselt esseesid poliitikast ja kultuurfilosoofiast, mille põhjal Julius Eckhardt on teda nimetanud väljapaistvaimaks publitsistitalendiks, kes Balti provintsidest iial on võrsunud. Tänini on ta tunnustatud kui suur valgustaja saksa keeleruumis ja äsja ilmus Heidelbergis esimene osa Jochmanni 8-köitelisest kogutud teoste sarjast. Oma kirjutistes arutles ta keelest, poeesiast, protestantismist, prantsuse revolutsioonist ja paljust muust. Testamendiga jättis C. G. Jochmann 15000 hõberubla erakooli asutamiseks Pärnusse, kus eesti poistele pidi antama haridust, mis oleks vaba igasugusest vaimulikust ja ilmalikust väärmõjust.


Esimene ettekanne: Prof. Dr. Ulrich Kronauer [Jochmanni Robespierre-esseest]: Das psychologisch - politische Rätsel Robespierre. 
Professor Kronauer kirjeldas sügavuti seda, kuidas C.G.Jochmann Robespier'i kierjeldas. Kuidas oli võimalik, et see tagasihoidlik ja üksildane mees saavutas revolutsiooni käigus sellise võimu? Ta juhtis revolutsiooni ilma sellesse kuulumatta. Ta seisis liikumatuna keset lainetavat massi. Oluliseks vahendiks olid poliitilised kõned, mis süütasid massi pead ja fantaasia. Hoiatus - tõeline tsivilisatsioon ei tohi olla ühe- vaid mitmekülgne. Robespier kõneles üksnes ühiskonna moraalsest olukorrast jättes kõrvale teadusliku lähenemise. Jochmann leiab, et enamust ajendab alati meeletus (Wahnsinn). Fanaatikud, isegi moraalsed fanaatikud, muutuvad moraalseteks koletisteks.

Teine ettekanne: Prof. Dr. Volker Sellin [Jochmanni aja valgustatud absolutismist]: Der aufgeklärte Absolutismus.

Professor V.Sellin vaatles kaht valgustuse allikat Friedrich Suure ja D.Diderot esseeid.
Friedrich Suure teostes tuleb valgustuse mõiste sageli ette, kuid eelkõige Machiavelliga väideldes. Riigi süsteem peab olema sama selge ja loogiline kui filosoofia süsteem. Eeskujudeks on Marcus Aurelius ja Elisabeth I.
Diderot leiab, et küsimus ei olnud ainult heas valitsuses, vaid ka kodanike küpsuses.
Hiljem on absolutismi jagatud konfessionaalseks, õukondlikuks ja valgustatuks.
Poola jagamist põhjendas saksa keiser kui vene, austria ja saksa valgustatud valitsejate esimest rahumeelselt ja mõistlikult toimunud kokkulepet valgustuse vaimus. Valgustatud valitseja on hea majapidaja. Monarhia on ajal, mil aeg nõuab kiireid otsuseid, mõitslikeim valitsussüsteem. Täiuslik riik on nagu hea kell või masin.

Lõpuks ulatati Prof. Dr. Volker Sellin'ile Pärnu akadeemiline palveränduri märk. Nõnda sai Pärnu suure poja mälestus vääriliselt tähistatud.

Viimased uudised

26. detsember Oodatud ja kardetud jõuluaeg
03. september Oma kooli lipu pühitsemine
10. august Tuleviku ülehindamisest