Vale

Herder’i Bibelexikon

Vale oli sagedane (Ij 31:5; Ps 116:11 „Ma ütlesin oma kohmetuses: „Kõik inimesed on valelikud!“) ja kardetud (Ps 31:19 ; 35:19 ). Sagedasen on sellised väljendused nagu „vale vaim“ (1 Kn 22:22 – Jumal annab sellele volituse valeprohvetite suu läbi tegutseda), vale unenäod  (Jr 23:32 – Jumal on nende vastu), pettuseasi (2 Mo 23:7 – sellest tuleb eemale hoida), vale tunnistus (2 Mo 20:16; Õp 12:17), vale keel ja petis suu (Ps 109:2), valesulg (Jr 8:8 – see võib olla kirjatundjatel),  valelikud inimesed ( Ps 26:4 – kellega õige pole istunud).

Mõisteliselt väljendab vale VT-s vähem mõtlemise ja kõnelemise väärust, rohkem on see sisu puudumine - „eimiski“ (šaw’e: Ij 35:13) ja seepärast „eksitatus“ (Am 2:4).

Olemasolev on Jumal (Jr 16:21; ta ei ole inimeste enda poolt valmistatud (Jr 16:19j, ta ei valeta  (Ps 89:36). Tema jaoks on vale „hirmus“ (Õp 12:22). Sellepärast keelab tema seadus valetamise (2 Mo 20:16; 5 Mo 19:11).

Õigete jaoks on vale „häbiplekk“ (Srk 20:24) ja hinge surm. Jumalast ärataganenud on „üleastumise lapsed, vale sigistus“ (Js 57:4).

Uues Testamendis nimetatakse saatanat „vale isaks“ (Jh 8:44).

Kristuses maksab „Jah, jah, või Ei, ei“ (Mt 5:37). „Sellepärast jätke maha vale ja rääkige tõtt igaüks oma ligimesega, sest me oleme üksteise liikmed!“ Ef 4:25

Evangelisches Lexikon für Theologie und Gemeinde

-         Piibel eitab kindlalt valetamist.

-         Tõsiasi on aga, et patriarhid ja mitmed Piibli tegelased ilma kriitikata valetavad. (Lähemal vaatlusel selgub, et motiiviks on „elu kaistmine“ , õnnistuse saavutamine (Jakob oma isa Iisaki juures). Kõrgema eesmärgi saavutamiseks osutatakse üles kavalust, mis on valele väga lähedal või otseselt vale. – Siit ka nn. „hädavale“ (M. Luhter)teema. Siin sallitakse nn. „ligimest või inimest ennast kaitsvat valet“ , kuid mõistetakse hukka ligimest kahjustav vale ja ülekohus.

-         Ligimese elu huvides peab „valetaja“ olema valmis süüd kandma. Tegemist on erinevate vastutuste konfliktiga.