Ühtse Eesti suuretendus on läbi. Eesti poliitiline kultuur- kultuuritus on väljanaerdud. Uut parteid ei tekkinud aga ootus pandi idanema. Teatri ja elu segunemine on ohtlikum kui lihtsad ajakirjanduslikud manipulatsioonid. Osa vaatajaid arvab, et nad tulid sealt puhastunumalt, teised segaste tunnetega. Kaitseminister Aaviksoo(blogi)  kirjeldab oma  tundeid nii:

 "Oleme harjumas piiride kadumisega lubatu ja lubamatu vahelt ning näivuse ja tegelikkuse eristamatusega, samas tajume end üha enam ekslemas igasorti manipulatsioonide virr-varris, millest justkui polekski väljapääsu. Ja nüüd suutis Ühtne Eesti tõestada, et kõik see on tegelikult võimalik palju suuremal määral kui me eal oleme ette kujutanud ning mida aeg edasi reedesest Suurkogust, seda segasemaks kõik see toimunu muutub.Läksin Suurkogule ”vaatlejana”, eelkõige lootuses saada vastuseid küsimustele NO99 ettevõtmise olemuse kohta, ent lahkusin sealt ”osalisena” ja vastuseta ühelegi tõeliselt olulisele küsimusele, sest need küsimused lahustusid selles ürituses. ... Pantvangis on ka Ojasoo-Semper ja kõik teised Ühtse Eesti erakondlased. Ei ole nii lihtne, et te jätsite mulje, et erakonda ei moodustata ja teid usutakse. Oma teadliku või ka teadvustamata tegevusega olite ja olete te jätkuvalt osapool (party ehk partei ehk erakond) poliitilises protsessis, te tegite mõjusaid poliitilisi valikuid, kannate poliitilisi sõnumeid ja olete võimelised mõjutama suure hulga inimeste poliitilisi eelistusi ja ilmavaadet. Ka eelseisvatel Riigikogu valimistel. Teil on võim. Tõsiasi, et teid ei ole formaalselt olemas, ei ole seejuures oluline, pigem vastupidi. Võimu kandja peab aga vastutama.
Te tulite vastandudes olemasolevale poliitilisele establishmendile, kinnitasite, et olete paremad. Suurkogul tõestasite, et võib-olla oletegi, sest olete veel paremini omandanud tarvilikke tehnoloogiaid. ... Niisugust manipulatsiooni nimetatakse neurolingvistliseks programmeerimiseks. See on meie tsivilisatsiooni tulevik. Me oleme nüüd programmeeritud. Võimu võtma."

Priit Pullerits ütleb tänases Postimehes, et Ühtse Eesti tegijad olid valelikud, kui nad ütlesid, et nemad ei sodinud plakateid, kuid tegelikult nende omad seda ikkagi tegid. Sellepeale naeravad kommentaatorid ta välja. Priit ei oskavat teatril ja tegelikul elul vahet teha. Kõik see olnud ju ainult happening. Samamoodi irvitatakse Aaviksoo üle. Keegi peab Ühtse Eesti suurlavastust maailma sotsiaalteatri ajaloos ainulaadseks. Võib-olla ongi eestlased oma rumaluses ja küünilisuses maailmas ainulaadsed, seda nii poliitikas endas kui teatris. Üks on aga selge, et katsed Eesti Vabariigi poliitilise elu aluseid õõnestada on naeruga või ilma alati õõvastavad. " Sest otsekui kibuvitste praksumine paja all on albi naer." Kg 7:6