17
jaan
Märkamatult on kõrbemees Antonius mindki puudutanud.
Võisin olla üle kahekümne, kui lugesin kõrbepühak Antoniuse nägemusest. Sattusin täna taas sellele. - Ta kirjutab: "Ma nägin kurja vaenlase kõiki madusid maad täitvat. Ohkasin ja ütlesin:"Kes võiks nende eest pääseda?" Siis ma kuulsin häält: "Alandus."". Antonius elas 105 aastat vanaks. See, mis ta kõrbe viis ja kuulsaks muutis oli Matteuse evangeeliumi 19. peatüki jutustus rikka noormehe ja Jeesuse kohtumisest. Antonius ei lahkunud kurvana, ta lahkus kõrbe, et pühenduda Issanda järgmisele. Siin ta mõistab ja ütleb: "Kaasinimestelt tuleb meile elu ja surm. Kui võidame venna, võidame Jumala. Oleme me vennale pahanduseks, patustame Jumala vastu."
Alanduse motiiv on mind saatnud ja aidanud läbi aastakümnete ning keerukate juhtimisülesannete. See ei andnud populaarsust, küll aga tugevust. Hea, et täna uuesti meenus.
Viimased uudised
15. detsember | Igaviku müksud |
13. detsember | Vitsaga või vitsata? |
12. detsember | Lugu puldankotist |
Arhiiv | RSS |