Selle teema värskenduseks majandusteadlase Ralf Keuperi blogist:

Diskussioon religiooni mõjust majandusele algas kuulsa Max Weberi teosega "Die protestantische Ethik und der Geist des Kapitalismus" (Protestantlik eetika ja kapitalismi vaim). Weber kõneleb siin protestantismi rollist kapitalismi kujunemisel. Unustada ei tohi, et protestantismi all peab ta silmas eelkõige kalvinismi ja pietismi. Siit alates on seda teemat arendatud, üleinterpreteeritud ja vaidlustatud.

Heinz Steinert oma raamatus "Max Webers uniwiderlegbare Fehlkonstruktsionen. Die protestantische Ethik und der Geist des Kapitalismus" väidab, et pole võimalik tõestada mingit kindlat seost kapitalismi ja protestantismi vahel. Ameerika majandusajaloolane David Landes on aga oma raamatus "Rahvaste heaolu ja vaesus"  vastupidisel seisukohal.

Prantsuse ajaloolane Fernand Braudel väljendab oma vastuseisu weeberlikele teesidele raamatus "Kapitalismi dynaamika": "Max Weberi jaoks oli kapitalism selle sõna moodsas mõttes protestantismi tulem või täpsemalt öeldes puritanismi tulem. Kõik ajaloolased lükkavad selle teesi täna kõrvale, kuigi neil ei ole ka õnnestunud seda lõplikult tühjaks teha. Ja siiski on see tees ilmselgelt vale. Sest Põhja-Euroopa maad olid selle rolli ülevõtnud, mida kaua aega ja väga briljantselt praktiseerituna kandsid vanad Vahemere kapitalistlikud keskused. Nad ei leiutanud äritehnikas ega praktikas midagi uut.  Amsterdam aimas Veneetsiat samamoodi nagu London hiljem Amsterdami  ja veelgi hiljem New York Londonit järgi. Tegemist oli vaid maailmamajanduse raskuspunktide nihkumisega ja seda majanduslikel põhjustel, millel ei olnud midagi tegemist kapitalismi salapärase olemusega. … Max Weberi eksitus näib mulle lõpuks ja peaasjalikult seisnevat selles, et ta ülehindas kapitalismi moodsat maailma liikuma paneva jõuna. Kuid see pole peamine probleem, sest kapitalismi tegelik saatus otsustati sotsiaalsete hierarhiate kokkupõrgete käigus.

 Edgar Salin resümeerib eelneva oma "Rahvamajanduse ajaloos", peatükis "Katoliiklik Euroopa (Keskaeg)": "Kõnelda skolastika majandusvaenulikkusest on sama ebaõige, kui väidaksime sama antiiksete filosoofide kohta. Skolastika kui kristliku traditsiooni hoidja oli vaid äritegemise vastu, mis toimub äritegemise enda pärast…  Meeleparandusjutlustajad võisid kogu majandusmaailma kui kuradi tööd hukkamõista.  Niikaua kui ei toimunud  aga üldist kiriklikku uue majanduse hukkamõistu, olnuks iga üks naeruväärne, kes kes kehtestanud praktiliselt võimatuid reegleid."

Alfred Heggen kontrollis oma raamatus  "Riik ja majandus Paderborni vürstkonnas 18. sajandil" weeberi teesi  ja tuli järgmisele tulemusele: Katoliiklike vürstide riiklik poliitika rahanduses oli lihtsalt lühinägelik ja see lühinägelikkus põhjustaski  sellise erinevuse erinevate regioonide vahel.

 Lisaks sellele on mitmed autorid toonud välja ka M.Weberi katoliikliku päritolu, kes kirjeldas 30 km kaugel asuva naabermaakondade Bielefeld'i ja Oerlinghausen'i  majanduselu isikliku kriitika ja kadedusega. 

Aktuaalsed käsitlused sama teema kohta pärinevad  Christoph Basten und  Frank Bentz'ilt.  Nemad juhivad tähelepanu sellele, et Lõuna-Euroopa oli tookord oma riigivõlgadega kriisis. USA ja Suurbritannia, keda on toodud protestantliku majanduseetika paraadnäideteks on täna samasuguste probleemide ees. 

Niipalju siis religiooni ja majanduse vahekorrast ja weeberlikust protestantismi ja kapitalismi ühisvaimust. Äkki paneb see meiegi kujutluse eesti protestantlikust töömo