Lk 1,26-38

IV advent 2020 

 

On erakordsed jõulud – kuigi linn ja kodud säravad jõulutuledes, katab seda kõike pandeemia vari. Ülestõusmispühad jäid ära. Hoiame hinge kinni, milliste piirangutega mööduvad lähenevad pühad. Normaalseks me igal juhul seda advendi ja jõuluaega pidada ei saa. Milliseks kujuneb meie päästmise püha pandeemia varjus?

Kuidas päästa aasta kõige meeleolukamad – rahu ja rõõmu pühad?

Kuidas päästa jõulupühad ajal, kui meid on soovitatud koju jääda. Iga kontakt, mis ei toimu, on hetkel hea kontakt.

Kontakt tuleb ladina sõnast tangere: puudutama.

Contactus tähendab puudutust, aga ka nakatumist. Praeguste kontaktide piirangud on seega isegi keeleteaduslikult hästi põhjendatud.

Saksa teoloog Johann Baptist Metz on öelnud: "Religiooni lühim definitsioon on katkestus!" Niisiis mitte rutiin. Äkki avavad seekordsed katkestustega jõulud meile midagi jõulude tegelikust sisust ja olemusest. Äkki võimaldab maiste kontaktide vähesus kohtuda meie elu suurima saladusega.

Tänane Evangeelium räägib meile kontaktist, katkestusest ja Jumala tahtest:

Lk 1:26-38

26 Aga kuuendal kuul läkitas Jumal ingel Gabrieli Galilea külla, mille nimi on Naatsaret, 27 neitsi juurde, kes oli kihlatud Taaveti soost

Joosepi-nimelise mehega. Selle neitsi nimi oli Maarja.

28 Tema juurde tulles ütles Gabriel: „Rõõmusta, sa armuleidnu! Issand on sinuga!”

29 Tema oli aga vapustatud nende sõnade pärast ja imestas, mida see teretus võiks tähendada. 30 Ja ingel ütles talle: „Ära karda, Maarja, sest sa oled leidnud armu Jumala juures!

31 Ja vaata, sa jääd lapseootele ja tood ilmale poja ja paned talle nimeks Jeesus.  32 Tema saab suureks ja teda hüütakse Kõigekõrgema Pojaks ja Issand Jumal annab talle tema isa Taaveti trooni.

33 Ja ta valitseb kuningana Jaakobi soo üle igavesti ning tema valitsusele ei tule lõppu.”  34 Aga Maarja küsis inglilt: „Kuidas see võib juhtuda, kui ma ei ole mehega olnud?”

35 Ja ingel vastas talle: „Püha Vaim tuleb sinu peale

ja Kõigekõrgema vägi on varjuks sinu kohal, seepärast hüütaksegi Püha, kes sinust sünnib, Jumala Pojaks.

 36 Ja vaata, ka su sugulane Eliisabet on pojaootel oma raugapõlves ja see on kuues kuu temal, keda hüüti sigimatuks,  37 sest Jumala käes ei ole ükski asi võimatu.”

 38 Aga Maarja ütles: „Vaata, siin on Issanda teenija, sündigu mulle sinu sõna järgi!” Ja ingel läks ära tema juurest.

IGATSUS NORMAALSUSE JÄRELE.

Mõelgem hetkeks loetud sõnumile:

Ingel Gabriel tuleb Maarja juurde ja kuulutab talle, et ta jääb rasedaks ja sünnitab poja. Ta peab panema talle nimeks Jeesus. Maarja on „vapustatud nende sõnade pärast ja imestab, mida see teretus võiks tähendada.“ Maarja küsib: „Kuidas see võib juhtuda kui ma ei ole mehega olnud?“  - "Ma olen kihlatu ja rase? See veel puuduks. Siis ma olen omadega läbi. Ma kuulen juba , kuidas nad kõik minust põlastavalt räägivad. Ei, ei, ma tahaksin normaalset elu!"

Ja mõelgem veel jõuluööle Petlemma väljal: Karjased valvavad keset ööd oma lambaid. Korraga ilmub neile ingel ja ütleb: "Ma kuulutan teile suurt rõõmu. Täna on teile Petlemmas Päästja sündinud. Te leiate ta imikuna sõimes mähkmetesse mähituna." Ja karjased ütlevad: "Noo suurepärane! Kas me peame oma karjad jätma ja Petlemma jooksma, et mingit imikut näha? Selle asja võib küll vahele jätta. Tänan väga, meie jääme siia ja teeme oma normaalset tööd edasi."

"Tagasipöördumine normaalsusesse" on pandeemia algusest alates muutunud avalikkuses omaette eesmärgiks.

Tegelikult igatsus normaalsuse juurde tagasi pöörduda võibki olla vajalik eesmärk: eriti kui inimene on kaotanud töö, kui ta enam ei tea, kuidas ta peaks oma argipäeva korrastama, kui ollakse muutunud üksikuks ja keegi enam ei külasta…

Kuid on ka rõhuvat ja kardetud normaalsust: suur osa inimkonnast elab vaesuses. Nende normaalsus on nälg, haigused, ohustatud elu, põgenemine.

Seevastu paljudele meist on igatsetud normaalsus siiski tagasipöördumine mugavustsooni, kuhu kuulub ka jõulupidu oma tavapärastes raamides.

JUMALA ILMUMINE ON KATKESTUS

Evangelist Luuka järgi ei tähenda ingel Gabrieli sõnum Maarjale mingit normaalsust – perekondlikku mugavustsooni.

Aga Maarja aktsepteerib seda olukorda kui Jumala tegu. Pärast hetkelist kahtlust, vastab ta sellele juubeldava lauluga, suurejoonelise psalmipalvega, mida me nimetame MAGNIFIKAADiks.

„Mu hing ülistab Issandat47 ja mu vaim hõiskab Jumala, minu Päästja pärast,
48 sest ta on vaadanud oma teenija madaluse peale.Sest vaata, nüüdsest peale kiidavad mind õndsaks kõik sugupõlved,49 sest mulle on suuri asju teinud Vägev,ja püha on tema nimi50 ja tema halastus kestab põlvest põlve neile, kes teda kardavad.51 Ta on näidanud oma käsivarre kangust,ta on pillutanud need, kes on ülbed oma südame meelelt.52 Ta on tõuganud maha võimukad troonidelt ja ülendanud alandlikke,53 näljaseid on ta täitnud heade andidega,ent rikkad saatnud minema tühjalt.

Karjased võtavad oma rahu rikkumist taevast rõõmsa meelega ja lähevad asja uurima. Nad leiavad lapse ja tänavad selle eest Jumalat, kes on nende tagasihoidlikku argipäeva toonud ülisuure rõõmu.

Jõulud on normaalsuse lõpp, tõeline rahu rikkumine. 

Jumalikuga kohtumine on usundiloolase Rudolf Otto järgi alati hirmutav ja kaasakiskuv. See on senise normaalsuse katkestus. - See ei ole igal juhul koht päkapikkudele, jõuluvanale ja haldjatele.

Jõulud on maailma pimedusest Päästmise püha. Seda ei saa rikkuda isegi pandeemia sünge vari. Mitte meie ei päästa jõule, vaid jõulud päästavad meid. Jõulude sära kuulutab pimeduse aja lõppu. Sellest jutustavad meie jõululaulud ja evangeeliumid. Jumalast kingitud Pääste pühana sobivad jõulud vägagi sellesegi aega, milles elame.

Seal, kus jõulud on taandunud normaalseks tarbimisralliks, lõpeb see väsinud tühjustundega.  Võib-olla oleme just sellel ebanormaalsel aastal rohkem kui kunagi varem valmis vastu võtma jõulude tegelikku sõnumit: Jumal tõmbab senisele maailmale, kus valitsevaks normaalsuseks on ebaõiglus, vägivald, häving, kurnamine ja lagunenud pered, joone alla.

Ta alustab väikselt ja märkamatult. Maarja kannab endas inimkonna Päästjat. Joosepile ilmutatakse, et ta peab talle isaks olema. Karjased saavad sõnumi ja targad hommikumaalt märkavad imelist tähte. Igal suurel asjal on väike algus.

Ja ingel ütles Maarjale:

„Ära karda, Maarja, sest sa oled leidnud armu Jumala juures!

31 Ja vaata, sa jääd lapseootele ja tood ilmale poja ja paned talle nimeks Jeesus.  32 Tema saab suureks ja teda hüütakse Kõigekõrgema Pojaks ja Issand Jumal annab talle tema isa Taaveti trooni.  33 Ja ta valitseb kuningana Jaakobi soo üle igavesti ning tema valitsusele ei tule lõppu.”

Ilma selle alguseta ei ole maailma päästmist. Sellest algusest kasvab ja levib üle maailma suur rõõm. –

Selles alguses on siiski ka Maarja tähelepanuväärsed sõnad: „Vaata, siin on Issanda teenija, sündigu mulle sinu sõna järgi!”

Issand, sündigu meilegi Sinu sõna järgi, et meiegi elu muutuks jõuluimeks!

Aamen

 

Kilingi Nõmme, 20.12.2020