13. märtsil toimus PSHG-s Liivi päev. Mõtteid liivi rahva, keele ja kultuuri saatusest jagasid Tartu Ülikooli professor Karl Pajusalu ja doktorant Valts Ernštreits. K.Pajusalu rõhutas, et kogu Liivi lahe ümbruses kuni Häädemeestelt kuni Tõstamaani välja võib täheldada liivi keele otseseid mõjusid. Üheks näiteks võiks olla "mede", "tede" vorm. Kõik see tunnistab liivlaste suurest minevikust.

Täna on liivi keelt osaliselt valdajaid  30-40 inimest. Neid, kes ennast liivlasteks peavad 300 - 400. Kuid liivi päritoluga inimesi võib-olla sadu tuhandeid. Tänapäeva lätlased on suurelt jaolt omal viisil leedu keele omandanud liivlased.  Mis siis liivlastega juhtus? Valts Ernštreits rõhutas, et kui 19. sajandi lõpul oli veel liivi keele valdajaid u. 1000 ja nad elasid enamasti rannaäärsetes külades, siis kahe maailmasõja käigus olid nad sunnitud lahingutegevuse eest evakueeruma sisemaale. Nõukogude okupatsiooni ajal kadus rannakülades kaluritel merel käimise võimalus. Inimesed asusid linnadesse, kus nad kaotasid oma loomuliku keelekeskkonna. Vanemad ei pidanud lastele emakeele õpetamist oluliseks. Piisas ühest keelelise järjepidevuse kaotanud põlvkonnast ning  side oma emakeelega kadus. Noored liivlased püüavad olemasolevast säilitada, mis suudavad.

Kõlama jäi mõte, et eesti keel ja rahvas on võib-olla säilinud selletõttu, et meil on olnud kogu aeg ümber sugulasrahvaid. Nüüd kui see vöönd on kadunud oleme rohkem kui kunagi varem ohustatud.

Päeva lõpuks laulis noorte liivlaste ansambel Nurm Orkestrõ.

Kuuldu pani mõtlema mitte ainult keele vaid ka kultuuri ja usulise pärandi üle. Piisab ühest vahele jäänud põlvkonnast, et usuline järjepidevus katkeks või saaks põhjalikult kahjustatud. 

Linke:

http://www.livones.lv/

http://haldjas.folklore.ee/rl/folkte/sugri/liivi/index.html

http://www.suri.ee/r/liivi/liivlist.html

http://homepage.mac.com/uldis/livonia/livonia.html

http://minlan.narod.ru/Livonian.html