Rand on vaikne. Mõni üksik soomlane ujub pilvise taeva all. Eestlased  on laulukaare all ühises hingamises. See on argipäevast erinev pilt, pisarateni liigutav ühtsus isegi vihma trotsides. Kas see on ka südant puhastav katarsis nagu mõni kultuurikommentaator väidab? Üks on kindel me vajame üksteist isegi individualistidena, isegi eestlusele omane jonn vajab ühtsust. Vello Salo ütleb reporterile: "Laul on kahekordne palve." Millal eestlase laul jälle ühiseks palveks muutub? On hetki, mil see juhtubki keset loitsuihaldusi. Loits on soov vahetult sõna väega kõrgemaid jõude ja saatust mõjutada, see on osa jonnist ja uhkusest. Palve on alandlik, palutakse lootuses, et see, kes vastab teab, mis meile tegelikult parim on. Palve on kõnelus, loits on jonnimine, saatuse kiuste oma tahtmise läbisurumine arvestamata tagajärgedega.