Tegin koolieksami piletitesse järjekordseid muutusi. Kaasaegseid teemasi ökoloogiast, feminismist ja postmodernismist on juurde tulnud. Õpilastest on muidugi kahju. Kevad tuleb, õunapuud ja sirelid hakkavad õitsema, eksami ajaks on merigi  juba ujumiseks valmis, õppimine aga jätkub. Nii palju vanu ja uusi mõtlejaid, võõrsõnu ja teooriaid. Informatsioon võib olla nagu viirus ajus. Osa on kahjulik, osa kahjutu - kuid kõike on võimalik edasi anda. Mis jääb? Keegi on öelnud, haridus on see, mis järele jääb pärast seda kui õpitu on unenuned. Ilmselt selle jäägi, paendlikuma mõtteviisi ja laiema silmaringi nimel tasubki töötada üha ahtamaks ja pinnalisemaks muutuvas maailmas.